Põllumajandusmaa deklareerimine on lõppenud: esimesed tulemused

Pärast iga-aastase põllumajandusmaa ja muude alade deklareerimise lõppu, mis kestis sel aastal 13. aprillist kuni 22. juunini, koostas põllumajandusministeerium esimesed tulemused.

Sel aastal kiideti heaks 107,2 tuhat taotlust (eelmisel aastal – 110,1 tuhat), milles deklareeriti 2 910,1 tuhat hektarit põllumajandusmaad (eelmisel aastal – 2 915,1 tuhat hektarit). Statistilised andmed kinnitavad Leedu põllumajanduse pikaajalist suundumust – taotlejate arv väheneb, kuid deklareeritud pindalad jäävad peaaegu samaks,  mistõttu suureneb ühe taotleja kohta langev keskmine deklareeritud pindala. Sel aastal on see 27,1 ha (2025. aastal – 26,5 ha). On märgata, et üha enam pööratakse tähelepanu keskkonnakaitsele ja jätkusuutlikumale põllumajandusele.

Jätkusuutlikud põllumajandustavad muutuvad üha populaarsemaks

Alates Leedu põllumajanduse ja maaelu arengu 2023–2027. aasta strateegilise kava (SP) rakendamise algusest on kõige populaarsemad jäänud ökoloogilise süsteemi „Tegevus haritaval maal” tootmistegevused. Eelmisel aastal jõustunud SP muudatustega ei ole tootmistegevustes osalemiseks enam vaja valida mittetootmistegevusi.

Tegevuse „Kultuuride vaheldumine“ raames on sel aastal võrreldes 2025. aastaga deklareeritud 4% suurem pindala: 2026. aastal – 821,2 tuhat hektarit, 2025. aastal – 788,9 tuhat hektarit. Tegevuses osales peaaegu 5 protsenti rohkem taotlejaid.

Sel aastal on meetme „Vahekultuurid“ raames deklareeritud pindala 8 protsenti suurem kui eelmisel aastal (2026. aastal – 435,9 tuhat ha, 2025. aastal – 404,8 tuhat ha), kuigi taotlusi esitati 4 protsenti vähem.

Tegevuse „Põllukultuuride vahepealsed säästvad põllumajandustehnoloogiad“ deklaritud pindala (1,581 mln ha) vähenes veidi (1 protsenti) võrreldes 2025. aastaga (1,601 mln ha). Taotlejad (93%) eelistasid pigem teisi harimata tehnoloogiaid (1,478 mln ha), mille suhtes kehtivad lihtsamad nõuded ja mille eest makstakse väiksemat toetust – 20 eurot/ha. Otsese külvi valinud põllumajandustootjatele (7% ehk 103 tuhat ha) makstakse toetust 66 eurot/ha.

Deklaratsioonide tulemused näitavad, et tegevuse „Sertifitseeritud seemne kasutamine“ suurenes deklareeritud pindala 13 protsenti 296,6 tuhandeni hektarini (2025. aastal – 262,8 tuhandet hektarit), kuigi taotlusi esitati 4 protsenti vähem.

Sel aastal osales tegevuses „Maastikuelementide hooldus“ vähem põllumajandustootjaid, kuna osal neist olid 2023. aastal võetud kohustused juba lõppenud. Selle tegevuse raames vähenes mitte ainult deklareeritud pindala 15 protsenti (2026. aastal – 7,5 tuhat ha, 2025. aastal – 8,9 tuhat ha), vaid esitati ka 11% vähem taotlusi (2026. aastal – 10,7 tuhat, 2025. aastal – 12 tuhat).

Sel aastal võtsid põllumajandustootjad meelsamini endale üheaastaseid kohustusi tegevuse „Lühiajaliste mesitaimede ribad” raames, mille raames deklareeriti 43 protsenti rohkem pindala kui eelmisel aastal (2026. aastal – peaaegu 2,5 tuhat hektarit, 2025. aastal – 1,7 tuhat hektarit).

Veelgi aktiivsemalt kui eelmisel aastal otsustasid põllumajandustootjad osaleda meetmes „Rohumaade ja märgalade kompleksne hoolduskava“ tegevuses „Mitmeaastaste rohumaade ekstensiivne hooldamine kariloomade karjatamisega“. Selline aktiivsus on seotud asjaoluga, et põllumajandustootjad saavad samade kariloomadega osaleda nii ökosüsteemis „Loomade heaolu“ kui ka selles tegevuses. Võrreldes 2025. aastaga on käesoleval aastal nimetatud tegevuse raames deklareeritud 13% suurem pindala (2026. aastal – 74,7 tuhat ha, 2025. aastal – 66,2 tuhat ha).

Põllumajandustootjate seas on endiselt populaarne ka ökoloogiline süsteem „Puuviljade, marjade ja köögiviljade säästev kasvatamise programm (NKP)”. Sel aastal deklareeritud pindala (8,9 tuhat ha) on võrreldes 2025. aastaga (peaaegu 7,9 tuhat ha) kasvanud 14 protsenti ning taotlusi on esitatud 23 protsenti rohkem. See näitab, et meede on muutunud populaarseks ka pindalalt väiksemate põllumajandusettevõtete seas.

Lisaks on sel aastal hoogustunud osalemine ökosüsteemis „Põllumaa asendamine rohumaadega, selle säilitamine ja hooldamine“. Selle meetme „Põllumaa asendamine rohumaadega“ raames deklareeriti 49 protsenti rohkem pindala (2026. aastal – 15,9 tuhat hektarit, 2025. aastal – 10,7 tuhat hektarit), ning tegevuse „Mitmeaastaste rohumaade säilitamine ja hooldamine“ raames – 23% rohkem pindala (2026. aastal – 55,5 tuhat ha, 2025. aastal – 45,2 tuhat ha).

Ökoloogiliste põllumajandusettevõtete pindalad kasvavad

Sel aastal deklareerisid ökoloogilised põllumajandusettevõtted (sealhulgas ökoloogilisele põllumajandusele üleminevad ettevõtted) umbes 325,8 tuhat ha, s.t. 48,8 tuhat ha (18 protsenti) rohkem kui 2025. aastal.

Ökopõllumajandusele üleminevate põllumajandusettevõtete deklareeritud pindala suurenes sel aastal eelmise aastaga võrreldes 1,5 korda.

Sertifitseeritud puuviljade, marjade, köögiviljade, ravimtaimede ja maitsetaimede deklareeritud pindala oli sel aastal 2,9 tuhat ha (34 protsenti) suurem kui eelmisel aastal.

Deklaratsioonis esitatud mitmeaastaste rohttaimede pindala (124,6 tuhat ha) ületas eelmise aasta deklaratsioonis esitatud pindala (108 tuhat ha) 15 protsendi võrra. Suurenesid (19 protsenti) ka deklareeritud mahepõllumajanduslike ja mahepõllumajandusele üleminevate teraviljade pindalad (2025. aastal – 138,5 tuhat hektarit ja 2026. aastal – 165,4 tuhat hektarit). Samuti suurenesid 14 protsenti pindalad, kus kasvatatakse teravilja ja mitmeaastaseid heintaimi seemneks (2025. aastal – 18,5 tuhat ha, 2026. aastal – 21,1 tuhat ha).

Deklaratsioonides esitatud pindalad on sarnased

Sel aastal esitati taotlusi ka teiste ühise põllumajanduspoliitika meetmete raames. „Natura 2000“ alal deklareeriti 19,9 tuhat ha heinamaid ja 10,7 tuhat ha metsa. Meetme „Metslindude kaitse väljaspool „Natura 2000“ alasid“ raames deklareeriti 13,5 tuhat hektarit mitmeaastaseid niitusid. Nendel aladel on deklareeritud pindalad sarnased eelmise aasta omadega. Ka piirkondades, kus esinevad looduslikud või muud spetsiifilised takistused, on tulemused sarnased eelmise aastaga (umbes 726,7 tuhat hektarit).

Mitmeaastaseid rohumaid ei ole vaja taastada

2026. aastal deklareeritud mitmeaastased rohumaad ja nendega seotud pindalad moodustavad umbes 540,4 tuhat ha, st jäävad sarnaseks eelmiste aastatega. Nagu prognoositud, ei ole need pindalad oluliselt vähenenud. Sellest pindalast moodustavad umbes 423,1 tuhat ha mitmeaastased rohumaad ning ülejäänud osa – muud mitmeaastaste niitude alla kuuluvad alad, sealhulgas alad, mis on hõlmatud ökoloogiliste ja keskkonnakaitse meetmetega. Leedu mitmeaastaste niitude kogupindala, sealhulgas deklareerimata mitmeaastased niidud, ulatub umbes 654,7 tuhandeni hektarini.

Tähtis on märkida, et alates 2026. aastast on GAAB 1 standardi kohaselt lubatud mitmeaastaste heinamaade pindala võrdlussuhte vähenemine võrreldes 2018. aastaga suurendatud 10 protsendini (varem oli see 5 protsenti). Hetkel ei ole Leedus ohtu, et põllumajandustootjad peaksid mitmeaastaseid rohumaid taastama. Siiski, nagu ka varasematel aastatel, püsib mitmeaastaste niitude pindala üldine vähenemise tendents, mis on seotud põllumajanduse struktuuriliste muutustega, seetõttu kutsutakse põllumajandustootjaid üles säilitama olemasolevaid mitmeaastaste niitude pindalasid ja mitte kündma neid ilma vajaduseta, et vältida võimalikku taastamiskohustust.

Mida veel on oluline teada

Lõplikud andmed põllumajandusmaa ja muude alade deklareerimise kohta selguvad hiljem, kui Põllumajandusministeeriumi alluvuses tegutsev riiklik makseagentuur on lõpetanud kõigi 2026. aastal saadud taotluste menetlemise.

Oluline on tähelepanu pöörata ka asjaolule, et SP-s sätestatud ökoloogiliste süsteemide, nagu ka teiste otsetoetuste liikide, rahalised raamid 2026. aastaks ei muutu. Seetõttu, kui mõned meetmed muutuvad populaarsemaks ja nende alusel deklareeritakse rohkem pinda, kui oli ette nähtud, vähenevad toetussummad, kuid mitte rohkem kui SP-s meetmele kehtestatud minimaalne toetussumma.