Vilniuse ja Brüsseli põllumajandustootjad protestivad ühise põllumajanduspoliitika kavandatavate muudatuste vastu
Kui 10 000. 10 000 põllumajandustootjat Leedust ja teistest ELi riikidest protestivad neljapäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni kavade vastu vähendada põllumajandustootjate rahastamist alates 2027. aastast.
Leedu Põllumajanduskoda (CEA) ja Leedu Põllumajanduskooperatiivide Liit "Kooperacijos kelias" korraldavad lisaks sellele protesti ELi esinduse ees Vilniuses.
Kui ka Leedu Põllumajanduskooperatiivide Liit "Kooperacijos kelias". Leedu Põllumeeste Liidu aseesimees Martynas Puidokas ütleb, et kogu Euroopa põllumehed on ühinenud komisjoni kavandatavate ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) muudatuste, eelarvekärbete, ebaõiglase ELi kaubanduspoliitika ja bürokraatia vastu.„Täna (neljapäeval – BNS) osaleb Leedu Põllumajandustootjate Liit koos 10 000 ELi põllumajandustootjaga Brüsselis toimuval meeleavaldusel. Tegemist on järelmeetmega. Juba suvel olime viisakad ja andsime oma valitsuse esindajatele igas riigi pealinnas üle sõnumi ELi halva poliitika kohta. Meid ei kuulatud," ütles Puidokas BNS-i kommentaaris.
„Ei piisa sellest, kui meie põllumajandus ja toiduga kindlustatus on ohus, –, lisas ta.
Leedu Põllumeeste Liidu esimehe Raimundas Juknevičiuse sõnul on põllumajandustootjad sügavalt mures komisjoni ettepaneku pärast vähendada ühise põllumajanduspoliitika eelarvet viiendiku võrra ja lammutada aastakümneid kehtinud poliitikastruktuur. 
„Kuigi põllumajandus on Euroopa majanduse ja toiduga kindlustatuse strateegiline osa, seisab see sektor silmitsi tugeva surve all ja ebavõrdsete tingimustega ning komisjoni kavandatav põllumajanduspoliitika struktuuri ümberkorraldamine nõrgestab ELi ühtsust," ütles Juknevičius oma avalduses.
Meeleavalduse eelõhtul arutasid ELi põllumajandustootjate organisatsioonide juhid Brüsselis ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning ELi ja Lõuna-Ameerika ühisturu bloki (Mercosur) vahel sõlmitud vabakaubanduslepingu ratifitseerimist.EAA presidendi Arūnas Svitoy sõnul on põllumajandustootjate eesmärk säilitada põllumajanduse stabiilsus ja pakkuda Euroopa elanikkonnale kvaliteetset toitu: "Me usume, et põllumajandustootjate häält kuuldakse ja et vastuvõetud otsused tugevdavad kogu põllumajandussektorit.
Lõpukoja teatel edastatakse Vilniuse–Brüsseli telesaates otseülekandeid Brüsselist, samuti kõnesid, arutelusid ja intervjuusid põllumajandustootjate ja põllumajandustootjate organisatsioonide juhtidega.
BNS kirjutab, et Leedu nõuab ELi põllumajanduse ja kalanduse rahastamise suurendamist aastatel 2028–2034, kuna ühise põllumajanduspoliitika rahastamine on pärast 2027. aastat liiga madal.
Põllumajandusministeeriumi sõnul ei arvestata rahastamise eraldamisel asjaolu, et Leedu on ELi idapiiri riik, mille naabrid – agressor ja liitlane käimasolevas sõjas, ning seetõttu oleks raske eraldada vähemalt 30% riigieelarvest keskkonnakaitse toetuseks.
Leedu on põhimõtteliselt vastu ka sellele, et ÜPP lülitatakse ühise põllumajanduspoliitika ühise rahastamis- ja haldussüsteemi koos teiste poliitikavaldkondadega. Ta väidab, et ühise põllumajanduspoliitika rakendamise ja haldamise mudel peaks jääma iseseisvaks, põhinema kahel sambal - otsetoetused ja maaelu areng - ning olema eraldi rahastatud.
Leedu saab 2028–2034. aastal 4,386 miljardit eurot ehk 20% vähem kui eelmises finantsperspektiivis (5,485 miljardit eurot).