Samal ajal, kui Brüsselis valmistatakse ette proteste, kiirustatakse Lõuna-Ameerikas ELi-MERCOSURi lepingu sõlmimist.

Kui Euroopa põllumajandustootjad valmistuvad Brüsselis toimuvaks suureks protestiks, milles osaleb väidetavalt umbes 10 000 põllumajandustootjat, avaldavad Lõuna-Ameerika põllumajandustootjad survet oma valitsustele, et need ratifitseeriksid võimalikult kiiresti Euroopa Liidu ja Mercosuri bloki (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay) vahelise kaubanduslepingu. Protesteerijad kavatsevad Brüsselis kõvasti sõna võtta selle vastu, mida nad peavad liiga liberaalseks lepinguks, mis võib Euroopa põllumajandusettevõtetele veelgi suuremat survet avaldada.

5. septembril 2025 avaldas Federación de Asociaciones Rurales del Mercosur (FARM) oma piirkondlike põllumajandustootjate organisatsioonide kaudu pressiteate, milles nõutakse selgesõnaliselt ELi-Mercosuri lepingu kiiremat ratifitseerimist. FARMi dokumendis kirjeldatakse lepingut kui "ajaloolist" nii piirkonna põllumajandusettevõtete kui ka kogu majanduse jaoks, kuna see avab turud, vähendab kaubandustõkkeid ja tugevdab Mercosuri riikide konkurentsivõimet, teatas organisatsioon.

FARMi sõnul on põllumajandus- ja loomakasvatussektor paljudes MERCOSURi riikides endiselt üks olulisemaid maapiirkondade tööhõive ja sissetulekute allikaid ning stabiilset ja prognoositavat kaubanduskorda peetakse pikaajalise arengu jaoks kriitilise tähtsusega. Organisatsiooni hinnangul muutuks pärast üleminekuperioodi kuni 95% Mercosuri ekspordist ELi turule tollimaksuvabaks. See võib kaasa tuua liha, puuviljade, kohvi, etanooli ja muude põllumajandustoodete ekspordi märkimisväärse kasvu Euroopasse.

FARM rõhutab, et mõned soodustused jõustuksid kohe pärast ratifitseerimist, kuid kogu majanduslik kasu lepingust saaks realiseeruda alles pärast üleminekuperioodi lõppu ja pärast seda, kui kõik ELi liikmesriikide parlamendid on lepingu ratifitseerinud. Lõuna-Ameerika põllumajandustootjad nõuavad seetõttu "koordineeritud ja kiiret" reageerimist, et vältida strateegiliste võimaluste ja konkurentsieeliste kaotamist maailmaturul.

Kaasaegselt on Euroopa põllumajandustootjate organisatsioonid vastupidisel seisukohal. Copa-Cogeca, mis esindab ELi põllumajandustootjaid ja ühistuid, on korduvalt hoiatanud, et leping võib luua ebaausaid konkurentsitingimusi.

„Me ei saa nõustuda olukorraga, kus Euroopa põllumajandustootjad peavad täitma kõrgeimaid keskkonna- ja loomade heaolu standardeid, samas kui ELi sisenevaid tooteid toodetakse madalamate standardite järgi“," seisab ühes organisatsiooni avalduses.

Samale seisukohale kalduvad ka riiklikud põllumajandustootjate organisatsioonid. Näiteks Prantsuse põllumajandustootjate esindajad on rõhutanud, et "EL ei tohi ohverdada oma põllumajandusettevõtteid geopoliitilistele ambitsioonidele", kui see tähendab täiendavat survet sissetulekutele ja tootmise järjepidevusele.

3. septembril 2025 esitas Euroopa Komisjon otsuse eelnõud kahe paralleelse vahendi kohta: partnerluslepingu ja ajutise kaubanduslepingu kohta. Viimast võiks kohaldada ajutiselt, kuni riikide parlamendid ratifitseerivad selle, ja seejärel asendada see täielikult ratifitseeritud partnerluslepinguga. Pikemas perspektiivis näeks EL–MERCOSURi leping ette tollimaksude kaotamise umbes 91% kaupade puhul.

Huvitaval kombel on isegi MERCOSURi põllumajandustootjate organisatsioonid ise, kuigi nad toetavad lepingut, kritiseerinud mõningaid selle sätteid, eelkõige rangemaid keskkonna-, pestitsiidi- ja loomade heaolu nõudeid, millega piirkonna põllumajandustootjad ei ole veel harjunud.

Mida see tähendab Leedu ja ELi põllumajandusettevõtete jaoks?

Leedu ja teiste ELi riikide põllumajandustootjate jaoks tähendab EL–MERCOSURi leping eelkõige potentsiaalselt suuremat konkurentsi tundlikes sektorites, eriti liha- ja suhkrutootmises. Kuigi Leedu ei konkureeri troopiliste toodete osas otseselt Lõuna-Ameerikaga, võib odavamate toodete suurem sissevool ELi ühtsele turule avaldada kaudset survet hindadele ja toetuspoliitikale. Teisest küljest võivad ka töötlemis- ja logistikasektorid näha uusi võimalusi, kui leping stimuleerib kaubavooge.

„Agrobite“ tuletab meelde, et Leedu Vabariigi põllumajandusministeerium ei olnud ELi-Mercosuri lepingu vastu ja on esitanud oma seisukoha Euroopa asjade komisjonile.

Kui ratifitseerimisprotsess viibib või satub ELis poliitilisele vastuseisule, on Mercosuri riikidel oht jääda ilma osast kavandatud investeeringutest ja ekspordi kasvust. Samal ajal ei ole tõenäoline, et ELi põllumajandustootjate rahulolematus väheneb – protestid Brüsselis näitavad, et kaubanduse liberaliseerimine ilma selgete kaitsemeetmeteta võib muutuda tõsiseks poliitiliseks väljakutseks. ELi Mercosuri lepingu saatus on seega proovikiviks ELi võimele ühitada avatud kaubandus, põllumajandustootjate huvid ja kõrged standardid ühes poliitilises otsuses.