Kuna põllumajandustootjad seisavad silmitsi väetisekriisiga, pakub Euroopa Komisjon 540 miljonit eurot rahalist abi
Euroopa Komisjon (EK) teatas, et on esitanud meetmed, mille eesmärk on aidata põllumajandustootjaid, kes seisavad silmitsi kiiresti kasvavate väetisekuludega, ning toetada Euroopa toiduga kindlustatust. Teatatakse, et komisjon kavatseb järgnevate nädalate jooksul koguda kokku 540 miljonit eurot rahalist toetust ühenduse põllumajandussektorile.
Euroopa Komisjon väidab, et on samuti teinud ettepaneku suurendada põllumajandusreservi veel 300 miljoni euro võrra 2026. aasta ELi eelarvest, täiendades olemasolevaid järelejäänud vahendeid. Teatatakse, et ELi liikmesriigid saavad seda summat täiendada kuni 200 protsendini riiklikest vahenditest, mistõttu võiks kättesaadav rahaline toetus kokku ulatuda 1,5 miljardi euroni.
„See toetus peab jõudma nendeni, kes peavad ostma väetisi järgmiseks külviperioodiks ja kindlustama tulevase saagi,“ – tsiteeritakse teates põllumajanduse ja toiduainete valdkonna eest vastutavat Euroopa Komisjoni liiget Christophe Hanseni.
Euroopa Komisjon tegi ka ettepaneku ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) muudatusteks, et ELi liikmesriigid saaksid põllumajandustootjatele abi anda kiiremini ja paindlikumalt ning et tootjad saaksid väetisi hankida. Teatatakse, et need meetmed hõlmavad uut likviidsuskava maaelu arengu programmi raames, mis on mõeldud toetuse andmiseks kriisiolukorras, võimaluse liikmesriikidele maksta põllumajandustootjatele otsetoetusi varem ning võimaluse liikmesriikidele muuta oma 2027. aasta otsetoetuste eelarvet.
Komisjoni sõnul võib uut likviidsuskava rahastada kuni 65 protsendi ulatuses Euroopa Põllumajandusfondist maaelu arendamiseks (ELFMA) ning see võib hõlmata kasutamata jäänud vahendeid, mis muidu võivad kaduma minna. ELi liikmesriigid võivad samuti eraldada täiendavat riiklikku rahastamist kuni 200 protsendi ulatuses. Lisaks märgitakse, et toetuse kiire väljamaksmise tagamiseks ja halduskoormuse võimalikult suureks vähendamiseks võib toetust maksta kindla summana hektari kohta või vastavalt ühise põllumajanduspoliitika strateegilistele kavadele.
ELi liikmesriikidel on võimalus eraldada põllumajandustootjatele kuni 16. oktoobrini suuremaid ettemakseid, aidates sel viisil parandada rahavooge.
Ettepanekuga antakse ELi liikmesriikidele ka suurem paindlikkus vähendada kõrge väetisehinna mõju, kohandades 2027. aasta otsetoetusteks ettenähtud assigneeringuid.
Euroopa Komisjoni poolt pakutud sihtotstarbelised ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) õigusaktide muudatused edastatakse nüüd kinnitamiseks Euroopa Parlamendile (EP) ja ELi Nõukogule.
Ettepanek põllumajandusreservi kohta, mille rahaline toetus moodustab kokku 540 miljonit eurot, esitatakse ELi liikmesriikidele hääletamiseks ühise põllumajandusturu korraldamise komitees, kusjuures asjaomased konkreetsed riiklikud meetmepaketid on ettepanekus täpsustatud. Kui ELi liikmesriigid selle heaks kiidavad, on ettepaneku lõplik vastuvõtmine kavandatud 2026. aasta juuli lõpuks.
Euroopa Komisjon kinnitab, et kavatseb jätkata väetiste tegevuskava rakendamist, et vähendada tulevaste kriiside mõju põllumajandustootjatele ning tugevdada nende meetmetega ELi toiduga kindlustatust, strateegilist iseseisvust ja konkurentsivõimet.
