Sõda Iraanis tõstab väetiste hindu, toiduhinnad on murettekitavad

Saksamaa ekspertide sõnul on Iraani sõda tõstnud mineraalväetiste hinda alates aasta algusest 30-40% võrra, mis ohustab toiduainete hindu kogu maailmas.

Saksamaa ekspertide sõnul on Iraani sõda tõstnud mineraalväetiste hinda 30-40% võrra, mis ohustab toiduainete hindu kogu maailmas.

„Lämmastikväetiste hinnad maailmaturul lähenevad üha enam 2022. aasta veebruaris Venemaa sõja alguses Ukraina vastu täheldatud tipptasemele,

ütleb Saksa Kooperatiivide Liidu (DRV) tegevdirektor Philipp Spinne.

Euroopa tarbijad ei ole aga veel otseselt mõju tunda saanud, sest paljud põllumehed on juba enne Iraani sõja algust kevadeks väetisi ostnud, ütles Baieri põllumeeste liit uudisteagentuurile dpa.

Kõikidest hoolimata hoiatab ühendus, et kui sõda venib, tõusevad Saksamaal ja teistes riikides tõenäoliselt tootmiskulud ja ka tootjahinnad.

Kõikides hoiatab ühendus, et kui sõda venib, tõusevad tõenäoliselt ka tootmiskulud Saksamaal ja teistes riikides.

Neli aastat tagasi, kui Venemaa alustas Ukraina vastu täiemahulist sõda, kartsid mõned eksperdid ohtu ülemaailmsele toiduga kindlustatusele, kuid nende kartused ei ole kinnitust leidnud.

See on osaliselt tingitud sellest, et Venemaa, juhtiv väetisetootja, on kasutanud Ukraina sissetungi ära ja isegi suurendanud oma väetiste eksporti.

Seepeale on Euroopa Liit järk-järgult tõstnud Venemaa lämmastikväetistele kehtestatud tariife.

Seepeale on Euroopa Liit järk-järgult tõstnud Venemaa lämmastikväetistele kehtestatud tariife.

Saksamaa tööstusliidu "Agrar" sõnul on hinnatõusu põhjuseks eelkõige kõrged energiahinnad, sest gaas moodustab kuni 90% ammoniaagi ja lämmastiku tootmise maksumusest.

Gasihinnaga tõuseb automaatselt ka väetise hind. Kui aga põllumajandustootjad kasutavad vähem väetisi, kannatab saagikus.

Kuigi umbes kolmandik maailma karbamiidist ja umbes 20% ammoniaagist veetakse läbi Hormuzi väina, peetakse selle otsest mõju Euroopale seni minimaalseks.

Kaasa arvatud, et see mõjutab Euroopat minimaalselt.

„Euroopa ei ole juba aastaid peaaegu üldse väetisi konfliktipiirkonnast importinud,“ ütleb Saksa Põllumajandustööstuse Assotsiatsiooni (IVA) esindaja.

Saksamaa puhul saab lämmastikväetiste nõudlusest veel umbes 75% katta kohaliku toodanguga, kaaliumväetiste puhul – veidi rohkem.

Kõrgemate gaasi- ja LNG-hindade kaudne mõju Euroopa keemia- ja väetisetööstusele on aga juba praegu suures ulatuses tunda.

Suur tõus gaasi hindades Lääne-Euroopas Ukraina sõja tagajärjel on juba nõrgestanud kodumaist keemiatööstust.

Saksamaa põllumajandustööstuse liit (IVA) nõuab vastuseks kodumaise tootmise tugevdamist. Samuti pooldab ühendus kõrgemate tariifide kehtestamist Venemaa kaaliumkloriidile.