Eesti annab hundi massilise rünnaku tõttu välja täiendavaid hundijahilube
Ehelehepäeval, 5. mai varahommikul kiskusid hundid Tartu maakonnas Vazula külas ligi 50 lambikut. Osa neist hingas veel, kui tapetud kari leiti – rünnak toimus vaid 50 meetri kaugusel lähimast elumajast. See näitab huntide kasvavat julgust läheneda inimeste elupaikadele.
Jahtklubi pressiesindaja Tenu Peterson ütles, et isegi elektrikarjäär ei suutnud hunte peatada – see oli rünnaku ajal juba välja lülitatud. Keskkonnaameti spetsialist kinnitas, et rünnaku sooritasid tõenäoliselt noored hundid ja see ei olnud ühe looma töö. Röövloomade täpne arv on teadmata.
Kohale kutsuti kohalikud jahimehed. Ka nemad kinnitasid, et hunte võis olla palju – tegemist oli suuremahulise rünnakuga, mis on kevadel ebatavaline. Sellised sündmused on tavalisemad hilissuvel või sügisel. Korduvate rünnakute vältimiseks on koostöös maaomanike ja jahimeestega paigaldatud piirkonna ümber metsakaamerad.
Keskkonnateenistus andis juhtunu tõttu välja eriloa kahe hundi küttimiseks Vazula piirkonnas. Jahimehed võtsid olukorda tõsiselt – üks oletatavast kiskjast kütiti samal ööl.
Suvel hundi küttimine – haruldus
See on suur õnnestumine, sest tavaliselt kütitakse hunte talvel, kui jäljed on lumes nähtavad ja kergemini jälgitavad. Suvel on huntide küttimine äärmiselt keeruline.
Samalaadne rünnak – Parnu maakonnas
Samal päeval, 5. mail kella viie paiku hommikul ründasid hundid ka Parnu maakonnas Elbu külas. Seal rebiti 13 lammast tükkideks. Ja see rünnak toimus vaid 50 meetri kaugusel elumajast – lambaid peeti viie traadiga elektriaedaga piiratud suvekarjääris.
Põllumajandustootja Marko Hieme ütles, et ta on lambaid pidanud üheksa aastat, kuid viimasel kahel aastal on huntide põhjustatud probleemid teravnenud. Eelmisel aastal rebisid hundid paar lammast, kuid tänavu on kahjustused palju suuremad. Oma karja kaitsmiseks hoiab ta talus kahte saksa lambakoera.
Rünnakud suurenevad
Asjakohane juhtum registreeriti möödunud sügisel Maramaa – Vazulast vaid 5 km kaugusel asuvas külas. Ka siis anti välja kaks hundi küttimisluba. Sama talu Vazulas ründasid hundid ka 2023. aasta novembris – sellest teatas „Tartu Postimees“.
Tartu jahiselts esitas hiljuti keskkonnaametile uue taotluse huntide küttimislubade saamiseks Tammistu ja Vahelaane jahipiirkonnas. Sel kevadel väljastati hundi küttimisluba ka Soma piirkonda.
Zooloog kritiseerib hundipopulatsiooni majandamist
Zooloog Nicholas Laanetu sõnul aitab loasüsteem vaid üksikjuhtudel, kuid ei aita hundipopulatsiooni majandada pikemas perspektiivis.
Mõnes piirkonnas on ulukipopulatsioonid nii palju vähenenud, et hundid on hävitanud looduslikke saakloomavarusid. See tähendab ka kiskjate endi jaoks halvenevaid tingimusi. Laanetu kritiseerib, et praegune röövloomade majandamiskava alahindab elupaikade kvaliteeti – puuduvad teaduslikud uuringud selle kohta, kuivõrd sobivad konkreetsed metsaalad huntidele, eriti piirkondades, kus domineerivad raietööd.
Selle arvates tuleb praegune huntide kaitse- ja ohjamiskava üle vaadata. See ei arvesta realistlikku tasakaalu populatsiooni suuruse, elupaikade mahu ja toidu kättesaadavuse vahel. Kavas kirjeldatakse põhjalikult hundi bioloogiat, ökoloogiat ja geneetikat, kuid jäetakse tähelepanuta üks kõige tähtsamaid aspekte – elupaikade kvaliteet ja pindala.
