Välisminister Kęstutis Budrys ütleb, et Euroopa Liidu (EL) ametnike jaoks oleks ajalooline viga kaaluda Venemaa gaasi ostmise jätkamist kui võimalikku tegurit Ukraina sõja lõpetamisel.

„Sõltuvus sellest on võimaldanud Kremlil rahastada sõdu, väljapressida riike ja õõnestada Euroopa julgeolekut. Isegi Vene gaasi impordi taastamise kaalumine oleks ajalooline viga," kirjutas minister laupäeval sotsiaalvõrgustikus „X“.

„Venemaad tuleb võita, mitte premeerida uute tuluvoogudega“, – lisas ta.

K. Budrüüsi sõnul „on Euroopa õppinud raskel viisil, et Venemaa gaas on rohkem kui mugavus, see on – geopoliitiline relv“. Seetõttu peavad riigid tema sõnul jätkuvalt õigel teel püsima.

„Euroopa peab jääma kurssi: keelduma Venemaa gaasist, karmistama sanktsioone Venemaa energiasektori suhtes, toetama Ukrainat ja investeerima pikaajalisse energiajulgeolekusse“, – ütles Budrys.

ELTA tuletab meelde, et Brüsselis kaalutakse Venemaa gaasitarnete taastamise võimalust, teatas sel nädalal mõjukas „Financial Times“. Peamine motiiv, ütles väljaanne, on madalamad gaasihinnad Euroopas.

Reedel ütles energiaminister Žygimantas Vaičiūnas, et Leedu ei kipu selliseid kaalutlusi toetama. Nagu Ž. Vaičiūnas ütles, et Leedu, millest sai esimene ELi riik, kes keeldus Venemaa gaasiimpordist pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, näitab seda seisukohta ka edaspidi. Vilnius julgustab oma partnereid eelistama alternatiive teistele, üha enam rahaliselt elujõulistele taastuvatele energiaallikatele, ütles ta.

Euroopa Komisjoni (EK) andmetel moodustas Venemaa gaas 2024. aasta esimesel poolel 18% kogu ELi imporditavast gaasist. See vastab 25,4 miljardile kuupmeetrile. 2023. aasta esimesel poolel moodustas import Venemaalt 14% koguimpordist, mis oli 21,2 miljardit kuupmeetrit.

Venemaa on USA-st möödunud ja saanud taas ELi suuruselt teiseks gaasitarnijaks Norra järel, suurimad tarnijad on Slovakkia, Ungari ja Austria.