Keskkonnaministeerium uurib, millises ulatuses hoitakse praegu kõrvale piirangust, mille kohaselt võib ühe põllumajandusettevõtte või selle sidusettevõtte kohta olla rohkem kui 500 hektarit maad.

Keskkonnaministri asetäitja Ramūnas Krugelis ütleb, et üle vaadatakse ka endise valitsuse ambitsioonid riigimaa müümisel. 

Keskkonnaministri asetäitja Ramūnas Krugelis ütleb, et üle vaadatakse ka endise valitsuse ambitsioonid riigimaa müümisel.

„Kõigepealt tuleb analüüsida olukorda, mida me praegu teeme – Riigiandmete amet on taotlenud teavet. Vaatame, kui levinud on see või teine kõrvalehoidmine või kuritarvitamine. Kui on olemas seadus, siis peab see toimima. Siis me vaatame, milliseid samme astuda, et see ammune seadus jõustuks," ütles ministri asetäitja teisipäeval BNS-ile pärast kohtumist põllumajanduskoja esindajatega. 

„Me ei küsi andmeid inimeste (ja ettevõtete – BNS) kohta, me küsime üldist olukorda – kui palju selliseid juhtumeid on. Selleks, et leida süsteemne lahendus. Me ei lähe ükshaaval. Kui me teame teavet, astume järgmise sammu. Tõenäoliselt ei sõltu see ühest keskkonnaministeeriumist," lisas Krugel.

 Er ütles, et otsitakse võimalusi, kuidas takistada suurmaaomanikel rohkem maad omandada, eriti kuna riigi juhid räägivad riigimaade võimalikust müügist, et saada rohkem raha kaitseks. 

See ei ole veel valmis.

„Räägitakse riigimaa edasisest müügist ja siis oleme jälle olukorras, kus need, kellel on palju maad viisil, mis ei pruugi olla täiesti seaduslik, saavad taas omandada külgnevat maad. Lepiti kokku, et see küsimus lahendatakse, et seadus (500 ha „ülemmäära“ – BNS) toimiks ja siis tegeletakse riigimaa müügi küsimusega kaitseotstarbel“, – tsiteeris BNS aseministri sõnu. 

„Need, kellel on potentsiaali maad tööd teha, ei saa seda osta ja kui see läheb ettevõtetele, ei müüda seda enam maa, vaid enamasti aktsiate kujul. Ettevõtted müüakse koos maaga“, – väitis BNS.    

Buivydase sõnul on põllumajanduse olukord paljudes ELi riikides halb, mistõttu arutatakse Brüsselis juba praegu, kas kaotada põllumajandustoetused. Ka Leedus tuleb tema sõnul alustada arutelusid toetatavate põllumajandusettevõtete suuruse üle. 

„Toetus kaotab oma mõtte, et säilitada külade elujõulisus, mis on takistatud, kui suured maakontsentratsioonid antakse mõne või mõne tosina inimese kätte. On Ungari näide, kus valitsus ostis maad üles ja sai Euroopa investeeringuid," ütles Buivydas. 

„Me paneme kogu maaelu toetamise küsimuse kaalul“, – lisas ta.  

Buivydase sõnul on Leedus praegu 2,2 miljonit hektarit haritavat maad.