Poola piirialal kahaneb diislikütuse müük kahekohalise numbriga

Poola piiril asuvate omavalitsuste diislikütuse müük on sel aastal märkimisväärselt vähenenud, kuna kütuseaktsiis on tõusnud. Üha rohkem autojuhte, alates veoettevõtjatest kuni kohalike elanikeni, otsustavad tankida Poolas, kus nad ostavad ka muid kaupu. Kütusesektor hoiatab, et kui aktsiisimaksud järgmisel aastal jätkuvalt tõusevad, siis "kütuseturism" piiril asuvate omavalitsuste puhul süveneb veelgi.

Selle aasta jaanuarist oktoobrini kasvasid aktsiisimäärad riikliku maksuameti andmetel 1,5 protsendilt 1,5 protsendini. Leedus müüdi jaanuaris-juunis 1,58 miljardit liitrit diislikütust, mis on 13,2% vähem kui samal perioodil. Võrdluseks, aasta alguses prognoosis rahandusministeerium diislikütuse turul vaid 6% langust.

Diisli müük vähenes sel perioodil paljudes Leedu omavalitsustes, kuid suurim langus toimus Poola piiri lähedal asuvates ja suurima kaubaveovoogudega omavalitsustes. 

Rekordiline langus Kalvarijas

Kalvarija vallas on diislikütuse müük vähenenud kõige rohkem, sest selle aasta jaanuarist oktoobrini oli diislikütuse müük 73,4% väiksem kui eelmisel aastal samal perioodil. Eriti suur langus oli Šakiai vallas 51,4%, samas kui Marijampolė vallas vähenes diislikütuse müük 27,8% ja Prienai vallas 27,8%. – 16%, Alytus – 13,6%.

„Me näeme väga selget trendi – Poolale lähemal asuvates omavalitsustes on diiselmüügi langus eriti tugev. Rahvusvahelised veoautod ei käi enam peaaegu üldse kohalikes teenindusjaamades ning elanikkond sõidab üha enam Poola, et osta mitte ainult kütust, vaid ka toiduaineid ja muid esmatarbekaupu. Selle tulemusel kannatab meie piirkonna majandus, samas kui naaberriigi Poola ettevõtted saavad kasu," ütles Kristina Čeredničenkaitė, Leedu innovatiivse energia ja kaubanduse assotsiatsiooni (LIEPA) president.

Krista Čeredničenkaitė, Leedu innovatiivse energia ja kaubanduse assotsiatsiooni (LIEPA) president.

LIEPA prognoosib, et Poola piirialal asuvad bensiinijaamad, mis kogevad kõige suuremaid raskusi, peavad sel aastal koondama umbes 100 töötajat. Koondamiste palgakulu on hinnanguliselt 3 miljonit eurot.

Kütusemüügi märkimisväärset vähenemist tunnetavad kõige teravamalt väiksemad tanklaketid, mis on hädas tulude vähenemise vastu. Selles kriitilises olukorras püüab enamik piiritanklaid oma tegevust optimeerida. Töötajate vallandamine on viimane võimalus, seega otsitakse muid, vähem valusaid viise kahjude vähendamiseks, näiteks tööaja lühendamine ja öövahetuste kaotamine," ütles K. Čeredničenkaitė.

Hinnavahe – mitte ainult poolakatega, vaid ka lätlastega

Riigis on tehtud ettepanek tõsta 2026. aastal diislikütuse aktsiisimaksu 6,5%, st 519,6 eurolt 553,6 eurole 1000 liitri kohta, mis teeks ühe liitri diislikütuse pumbas 4 senti kallimaks.

Poola ei tõsta järgmisel aastal uuesti diislikütuse aktsiisi, mis tähendab, et diislikütuse hinnavahe naaberriikide pumpades suureneb 14 senti/l. Suurenev hinnavahe meelitab veelgi rohkem piiriala elanikke Poolas ostlema.

Et selle probleemi lahendamiseks on Leedu äriringkonnad teinud ettepaneku kehtestada diislikütuse aktsiisimäär Poola omale lähedane, kõrvaldades seega diislikütuse hinnaerinevuse riikide vahel. See lahendus julgustaks veoettevõtjaid ja elanikke tankima Leedus ja väldiks edasist hinnatõusu järgmisel aastal.

LIEPA president märkis lisaks, et 2026. aastal ei tule surve mitte ainult Poolast, vaid ka Lätist. Selles riigis tõuseb diislikütuse aktsiis 6% võrra, kuid muude jõustuvate õigusaktide nüansside tõttu on diislikütus Lätis aprilliks umbes 6 ct/l odavam kui Leedus.

„Selline hinnaerinevus tooks kahtlemata kaasa suurema Leedu autojuhtide voolu Läti tanklatesse, mis tähendaks Leedu jaoks täiendavat majanduslikku kahju – väiksem tanklate käive, väiksem maksukogumine ja järjekordne konkurentsisurve piirialade ettevõtetele“, – märkis K. Čeredničenkaitė.