Maaelukomisjon pooldab Venemaa ja Valgevene vastu suunatud sanktsioonide laiendamist

Parlamendi väliskomisjon nõustus pikendama Venemaa ja Valgevene põllumajandustoodete ja toiduainete impordikeeldu Leetu veel üheks aastaks, kuni 2. maini 2026. 

Komisjon leppis kolmapäeval üksmeelselt kokku.  

Sanktsioonide pikendamist piiravate meetmete kehtestamist Ukraina vastu suunatud sõjalise agressiooni kontekstis käsitleva seaduse muudatust toetasid ka valitseva „Nemunas aušros“ ja opositsiooniliste Leedu Talupoegade, Roheliste ja Kristlike Perede Liidu fraktsioonide liikmed Vytautas Jucius ja Bronis Ropė, kes jäid muudatusettepaneku esitamisel Seimas täiskogu istungil hääletamisest kõrvale.

V. Jucius ei osalenud komisjonis toimunud arutelus, B. Ropė aga heitis ette, et kui Läti, Eesti ja Poola suhtes ei kohaldata Leedu poolt vastu võetud rangeid sanktsioone, siis muutuvad nende riikide kaudu Euroopa Liitu (EL) sisenevad Venemaa tooted „legaalseks“. 

„Ja siis liiguvad nad üle kogu ELi, sealhulgas Leetu“, – ütles B. Ropė. 

„On kahju, miks ei toimu kooskõlastamist ja kokkulepet naaberriikidega samade sanktsioonide rakendamiseks“, – lisas parlamendiliige. 

Leedu Põllumeeste, Roheliste ja Kristlike Perede Liidu fraktsiooni esindaja Ignas Vėgėlė, kes ei töötanud istungil, kuid osales istungil ja hääletas muudatusettepanekute esitamisel Seimas vastu, heitis Leedu sanktsioonipoliitikale ette, et see erineb ELi positsioonist. 

„Mitte et me teeme vastupidist, vaid me teeme poliitikat, mis ei ole kooskõlas, sest EL kehtestab tollimaksud ja saab nendest tollimaksudest tulu, samas kui meie teeme täielikku impordikeeldu," ütles poliitik.

I. Tema sõnul ei ole ELil rahvusvaheliste konventsioonide alusel õigust kehtestada imporditud toiduainetele keelde, eriti transiidi puhul.  

Sanktsioonid on oluliselt vähendanud importi

Sanktsioonid hõlmavad sisuliselt piiranguid füüsilistele isikutele – Venemaa ja Valgevene kodanikele. Mõned poliitikud on neid siiski kritiseerinud, sest nad on teinud ettepaneku jätkata konkreetselt Venemaa ja Valgevene põllumajandustoodete impordikeeldu.

Kui välisministri asetäitja Gabija Grigaitė-Daugirdė ütles maaelukomisjonis, ei ole sanktsioonide põhjused kadunud – Venemaa sissetung Ukrainasse on endiselt käimas.  

Põllumajandusministri asetäitja Gediminas Tamashauskis ütles komisjonile, et sanktsioonide mõju „on väljendunud“.

„On selge impordi vähenemine“, – ütles aseminister.

Anthanas Venckus, põllumajandusministeeriumi rahvusvaheliste suhete ja ekspordi edendamise osakonna juhataja, ütles, et nende toodete import vähenes eelmisel aastal järsult pärast riiklike sanktsioonide kehtestamist. 

2023. aastal impordib Leedu tema sõnul põllumajandus- ja toidukaupu otse Valgevenest 100 miljoni euro väärtuses, samas kui 2024. aastal, kui neid veel pool aastat piiranguteta veeti, langes import 60 miljoni euroni.

Samal ajal importis Leedu eelmisel aastal Venemaalt neid tooteid 140 miljoni euro väärtuses ja aasta varem 52 miljoni euro väärtuses.

„See tähendab, et Leedu tarbijad ostsid kas Leedu, ELi või Ukraina põllumajandus- ja toidukaupu, sest Ukraina põllumajandus- ja toidukaupade impordi maht on suurenenud,“ ütles Venckus komitees.   

„2025. aastal, kui piirang kehtiks terve aasta, oleksid mahud veel palju väiksemad“, – lisas ta. 

A. Venckus rõhutas ka, et alates maist hakkab kehtima Venemaa transiitvilja päritolukontroll. 

„Tegelikkuses on transiit läbi Leedu väga väike ja tähtsusetu. Võrreldes Lätiga ei ole midagi võrrelda, see on palju, palju väiksem," ütles Venckus. 

Er rõhutas muuhulgas, et Leedu teeb ettepaneku kohaldada samu protseduure Venemaa teravilja suhtes Lätis. 

„See on meie jaoks järgmine samm, sest meie soov on, et võimalikult vähe Venemaa teravilja liiguks läbi ELi ja seega läbi Balti riikide infrastruktuuri,“, – ütles Venckus

Vene ja Valgevene tooted muutuvad konkurentsivõimetuks

Ajandusministri asetäitja G. Tamashauskis ütles, et Leedu sanktsioone tugevdab Euroopa Komisjoni ettepanek nõukogule tõsta kõigi Venemaalt pärit põllumajandustoodete imporditollimakse 50% võrra.  

G. Grigaitė-Daugirdė lisas, et imporditollimaksud peaksid kolme aasta jooksul tõusma 50%-ni.  

BNS kirjutas varem, et uus ettepanek on suunatud sellele 15%-le Venemaa põllumajandustoodetest, mida ei puuduta eelmise aasta juulis jõustunud kõrged tollimaksud.

A. Venckus märkis ka, et põllumajandustoodete imporditollimaksude 50%-line tõstmine muudaks Venemaa ja Valgevene toidukaubad ELis konkurentsivõimetuks. 

„See tähendab, et põhimõtteliselt kõigi toiduainete suhtes kohaldatakse seda konkreetset 50% tollimaksu, mis muudab Venemaa ja Valgevene põllumajandustooted ELi turul tegelikult konkurentsivõimetuks,“ ennustas põllumajandusministeeriumi ametnik. 

Kaks nädalat tagasi, kui Seimas otsustati, kas võtta vastu ettepanek pikendada venelaste ja valgevenelaste vastu kehtestatud riiklikke sanktsioone veel üheks aastaks, ei toetanud eelnõu mitmed valitseva "Nemunas aušra" (üks vastu ja 11 erapooletut) ning "Lietuvos valstiečių, zelené" (Leedu talupojad, rohelised) ja "Kristianiškų šeimos" (Kristlike Perede Liit) fraktsioonide liikmed (kumbki kolm vastuhäält ja kolm erapooletut).  

Selle nädalal ütles "Nemunas aušros" juht Remigijus Žemaitaitis, et fraktsioon on otsustanud toetada Venemaa ja Valgevene vastu suunatud sanktsioonide jätkamist. 

Seaduse praegune versioon riiklike piirangute kohta kehtib kuni 3. maini 2025 – valitsus teeb ettepaneku pikendada selle kehtivust kuni 2. maini 2026.

Seadus peatab Venemaa ja Valgevene kodanike viisataotluste ja elamislubade vastuvõtmise ja väljastamise Leedus, näeb ette üksikasjalikumad piirikontrollid, takistab Venemaa kodanikel omandada Leedus kinnisvara jne.

Seadus peatab viisataotluste ja elamislubade vastuvõtmise ja väljastamise Leedus.