Keskkonnaministeerium: juurdepääs veekogudele on kõigile vaba

Kui suplushooaeg algab, tuletab Maa-amet (NLA) meelde, et kõigil inimestel on õigus vabale juurdepääsule veekogudele (tiigid, järved, jõed). Juurdepääsu ei tohi blokeerida, takistada ega muul viisil piirata. Samas peavad inimesed järgima teatud seadusest tulenevaid nõudeid.

Seadus sätestab selgelt veekogudega piirneva maa omanike või kasutajate kohustuse lubada teistele isikutele juurdepääsu veekogudele.

Veekogu kallasrada tuleb hoida veekogu kallasrajast 5 meetri kaugusel vabana takistustest. Kui maa on veekogu kaldast esimesed 5 meetrit soostunud või järsul kaldal (järsak), tuleb läbipääs tagada veest kaugemal, nii et vähemalt ühe meetri laiune maariba sobib inimestele veekogu kaldal läbipääsuks.

Mitte ainult õigused, vaid ka kohustused

Seadusandlusega on veekogu kasutajatele lisaks veekogu kasutamise õigusele pandud ka teatavad kohustused: nad ei tohi ilma omaniku loata läbida erahoovid või -krundid, kasutada inimeste seaduslikult püstitatud verandasid ja muud erainfrastruktuuri, häirida avalikku korda, prügistada jne ning mitte minna veekogu lähedale.

Kaasaegselt ei tohi veekogu lähedale minna.

Kaasaegselt ei tohi veekogule minna.

Juurdepääs veekogule peab toimuma avalike teede, juurdepääsuteede või teistele isikutele servituudiga antud juurdepääsuteede kaudu.

Kui telkimiseks valitud kinnistamata kaldaosa on tähistatud teabega (valitsusasutuse soovitatud vormis teabetahvliga), mis näitab, et maa on eraomandis, võivad isikud, kes telkivad kinnistamata kaldal iseseisvalt ilma maaomaniku nõusolekuta, seda teha ainult päevasel ajal: mitte varem kui poolteist tundi enne päikesetõusu ja mitte hiljem kui poolteist tundi pärast päikeseloojangut.

Kaitstavate alade seadus ei näe ette mitte ainult õigust telkida eraõiguslikul rannajoonel, vaid ka kohustust seda korrastada. Seadus sätestab, et isikute õigus kasutada ja viibida takistusteta rannajoont on lahutamatult seotud kohustusega tagada, et viibimiskoha keskkonda ei reostataks jäätmetega ning et seal olevad jäätmed kogutakse kokku ja viiakse ära või kõrvaldatakse.

Mootorsõidukitega sõitmine või parkimine peab piirduma olemasolevate teede, tänavate, parklate ja elamute hoovidega.

Liivi Vabariigi haldusõigusrikkumiste seadustik näeb ette hoiatuse või trahvi pinnaveekogude kaitsevööndite või rannikukaitsevööndite kaitse- ja kasutuskorra rikkumise eest. Riiklikku järelevalvet selles valdkonnas teostavad keskkonnakaitseameti ametnikud.