Tähelepanu! Sel jahiaastaks on avaldatud põdra küttimise kvoot
Keskkonnakaitseosakond teavitab, et keskkonnaministeerium on esitanud kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse eelnõu, milles tehakse ettepanek kehtestada 2026–2027. aasta jahihooajaks kehtestada 3 935 hirve küttimiskvoot. See on vähem kui kahel eelmisel hooajal kehtinud ligikaudu 4 300 looma kvoot.
Põdrad on endiselt ainsad Leedus jahitavad sõralised, kelle küttimist piiratakse riigi kehtestatud piirnormiga. Konkreetse piirmäära igas omavalitsuses pakuvad välja omavalitsuste jahiloomade küttimispiirmäärade kehtestamise komisjonid, kus töötavad keskkonnakaitseosakonna, riiklike metsaametite, era- ja maavaldajate ning jahindusorganisatsioonide esindajad. Lõpliku üldpiirangu kinnitab keskkonnaminister, tuginedes bioloogilise mitmekesisuse infosüsteemi esitatud andmetele.
Käesolevaks hooajaks pakutakse suurimaid kvoote Švenčionys’i valla omavalitsusele – 214 hirve, Varėna valla omavalitsusele – 205 ja Ignalina valla omavalitsusele – 201.
Isaselgaid on lubatud jahtida 15. augustist kuni 15. detsembrini, emaselgaid – 1. oktoobrist kuni 30. novembrini ning noorloomi – 1. oktoobrist kuni 31. jaanuarini.
Varem oli tehtud ettepanek piirangust loobuda
See otsus on oluline ka seetõttu, et juba eelmisel aastal kaaluti võimalust loobuda põdraküttimise piirangutest üldse. Keskkonnaministeerium oli esitanud sellise ettepaneku jahieeskirjade muudatuste eelnõus, kuid see pälvis palju kriitikat jahindusorganisatsioonide, looduskaitseekspertide ja poliitikute poolt.
Arutelude järel otsustati piirangut mitte tühistada. Aasta alguses kinnitas keskkonnaminister Kastytis Žuromskas, et praegu puudub piisav alus hirvejahi piirangust loobumiseks, sest puuduvad usaldusväärsed andmed populatsiooni seisundi ja sellise otsuse pikaajaliste tagajärgede kohta.
Miks hirvi ei tohi piiranguteta jahtida
Kuigi Leedus on hirvede populatsioon suhteliselt stabiilne, on see liik märksa tundlikum kui näiteks punahirv või metskits.
Põdrad elavad üksikult või väikeste perekondadena, emased toovad enamasti ilmale ühe, harvem kaks poega. Sellise aeglasema paljunemise ja väiksema sigivuse tõttu taastub populatsioon märksa aeglasemalt kui teistel sõralistel liikidel.
Lisaks on hirved väga sõltuvad sobivatest elupaikadest. Metsade killustumine, soode kuivendamine ja elupaikade kadumine vähendavad nende elualasid. Viimastel aastatel räägitakse üha sagedamini ka huntide kasvavast mõjust hirvepoegade ellujäämisele. Jahimaade kasutajate tähelepanekud näitavad, et mõnes piirkonnas näeb igal aastal üha vähem vasikaid.
Nendel põhjustel võib kontrollimatu hirvede jahtimine kaasa tuua pikaajalisi negatiivseid tagajärgi. Kui küpsete loomade arv langeks liiga palju, kuluks populatsiooni taastumiseks palju aastaid. Just seetõttu kohaldatakse Leedus jätkuvalt piirangute põhimõtet, mis võimaldab reguleerida küttimist vastavalt iga-aastasele populatsiooni seisundile, mitte jätta seda täiesti piiramatuks.
Märkusi ja ettepanekuid määruse eelnõu kohta võib esitada õigusaktide infosüsteemis kuni 13. juulini.
