Milline on sigade aafrika katku epidemioloogiline olukord ELis?

4. detsembril 2025 pidas Euroopa Jahindus- ja Looduskaitseliidu (FACE) tervishoiu ja heaolu töörühm kohtumise Euroopa Komisjoniga, et arutada viimaseid andmeid sigade Aafrika katku ja linnugripi kohta. Arutelus osalesid tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi loomatervishoiu üksuse veterinaararstid Francesca Calvetti ja Iulia Delia Cohen.

Investeeringud ulukifarmidesse võivad päästa päeva sigade aafrika katku vastu võitlemiseks

Asfääri katku olukord 2014–2025

Sigade Aafrika katk on metsseapopulatsioonides endiselt laialt levinud, eriti Balti riikides, Poolas, Rumeenias, Bulgaarias ja Balkani piirkonnas.

2025. aastal on ELi riikide vahel märgatavad erinevused. Rumeenias on eriti palju haiguspuhanguid kodusigade kasvatusettevõtetes, kokku 430 juhtumit. Eestis ja Lätis täheldatakse suveperioodil suuremat haiguspuhangute arvu metssigade kasvatusettevõtetes. Samal ajal ei ole Tšehhi Vabariigis ja Lõuna-Itaalias alates augustist 2024 uusi juhtumeid registreeritud ja piirangute läbivaatamine on käivitatud. Belgia ja Rootsi on ametlikult tunnistatud sigade katkust vabaks.

2025. aasta ELi olulisemad sündmused

Saksamaal on sel aastal tuvastatud uus nakkuspiirkond, kus on teatatud uutest sigade aafrika katku juhtudest metssigadel. Uus haiguspuhang on avastatud Horvaatias, Serbia piiril, mis mõjutab ka naaberriiki Ungarit. Balti riigid, Poola ja Horvaatia on suvekuudel jätkuvalt kõrgeima riskiga piirkonnad.

TSeadusandlik regulatsioon määruse (EL) 2023/594 artikli 56 alusel

Kõik liikmesriigid, välja arvatud need, kes suudavad põhjendada metssigade püsivat puudumist, peavad kuue kuu jooksul koostama riikliku tegevuskava. Selles kavas tuleb sätestada strateegilised eesmärgid ja määratleda territoriaalne katvus, hinnata metssigade populatsiooni suurust, sätestada küttimise eesmärgid ja nende mõju, kavandada pidev seire, eelkõige kukkunud metssigade uuringud, ning bioohutusmeetmed põllumajandusettevõtetes ja jahipidamisel. Kava peab sisaldama kommunikatsiooni- ja koolitusprogramme ning piiriülese koostöö menetlusi.

Suurimad väljakutsed seoses sigade Aafrika katkuga

Suurimaks väljakutseks on endiselt bioohutuse tagamine väikesemahulistes ettevõtetes ja kodumajapidamistes, kus eeskirju sageli ei rakendata. Ka metssigade majandamine on keeruline nende rände ja arvukuse tõttu suurtel metsaaladel. Inimestest põhjustatud haiguspuhangud, eriti riikide vahel reisides, suurendavad samuti riski. Rahvusvaheliste kaubanduspartnerite nõudeid tsoneerimisele ja piirkondadeks jaotamisele on raske täita. ASFi vastu ei ole ikka veel ohutut ja tõhusat vaktsiini, seega tuginevad tõrjemeetmed järelevalvele ja bioohutusele. Uus suundumus on haiguse tagasitulek varem puhastatud aladele, mis viitab lünkadele bioohutuse valdkonnas.

Suvel suurenenud haiguspuhangud Balti riikides, Poolas ja Horvaatias kinnitavad vajadust tugevdada nii metssigade kui ka kodusigade seiret. Bioturvalisusmeetmete järgimine on muutumas kriitiliseks teguriks haigestumisohu vähendamisel. Metsseapopulatsiooni teaduslikult usaldusväärne majandamine, mis põhineb riskianalüüsil, on hädavajalik sigade aafrika katku likvideerimiseks ja uute haiguspuhangute vältimiseks. Hästi rakendatud riiklikud tegevuskavad võivad oluliselt parandada haiguse varajast avastamist riikides, kus sigade aafrika katku veel ei ole avastatud.