Taimekasvatuse amet kutsub üles vähendama pestitsiidide pakendeid, kuid põllumajandustootjad ei näe selles probleemi
Riiklik Taimekasvatuse Amet (VAT) kutsus hiljuti taimekaitsevahendite tootjaid üles pakkuma turule rohkem väiksemaid pakendeid. Ameti sõnul aitaks see põllumajandustootjatel vältida kasutamata toodete jääke, mida tuleb hoida rangete nõuete kohaselt. Kuid põllumajandustootjate organisatsioonide esindajad suhtuvad sellesse probleemi üsna tagasihoidlikult, samas kui tootjad kinnitavad, et pakuvad juba praegu erineva suurusega pakendeid ja on valmis nõudlusele reageerima.
Probleem ei puuduta kõiki
Leedu Põllumajandustootjate Liidu (LŪS) esimees Gedas Špakauskas ütleb, et väiksemate pakendite valik oleks mõnel juhul kasulik, kuid ta ei pea probleemi ulatust liiga suureks.
Tema sõnul tarnitakse osa tooteid, näiteks glüfosaati, tõepoolest sageli suuremates pakendites, mistõttu täiendav valik põllumajandustootjatele ei teeks paha. Siiski müüakse kallimaid ja väiksemates kogustes kasutatavaid fungitsiide või insektitsiide juba praegu enamasti suhteliselt väikestes pakendites.
„Kui oleks võimalus valida väiksemate pakendite vahel, ei oleks see sugugi halb. Kuid selle pärast ei ole kindlasti vaja end liigselt vaevata,“ ütles G. Špakauskas.
Tema sõnul ei ole LŪS-i liikmed sellist vajadust aktiivselt esile toonud, kuid probleem on ehk aktuaalsem väiksematele põllumajandusettevõtetele.
Küsitlusel taimekaitsevahendite jääkide kontrolli kohta väitis G. Špakauskas, et süsteem ei ole keeruline – oluline on tooteid nõuetekohaselt hoida ja neid arvestada.
Teraviljakasvatajad: mõnel juhul on probleem hoopis vastupidine
Veelgi skeptilisemalt suhtub VATi algatusse Leedu teraviljakasvatajate ühingu esimees Audrius Vanagas.
„See on kummaline üleskutse, sest taimekaitsevahendeid on niigi saadaval erinevates pakendites – alates 1 liitrist kuni 20 liitrini. Teraviljakasvatajate seisukohast on pakendid optimaalsed“, – väitis ta.
A. Vanago sõnul puutuvad professionaalsed taimekasvatusettevõtted sageli kokku hoopis vastupidise olukorraga – mõnede toodete pakendid on liiga väikesed. Tema arvates võiks väiksemate pakendite vajadus olla aktuaalsem aiandus- või marjakasvatusettevõtetes, kus kasutatakse väiksemaid preparaadikoguseid.
Siiski tunnistab ühingu juhataja, et suurem valik on ostjale alati kasulik, kuna see aitab oste täpsemalt planeerida ja jääkide kogust vähendada. Samal ajal juhib ta tähelepanu sellele, et jääkide kontroll on range ning kontrollide käigus hinnatakse nii toodete arvestust kui ka ladustamistingimusi.
Tootjad: pakendite suurust ei määra ainult põllumajandustootjate vajadused
„Agrobite.lt“-le küsimustele vastanud tootjad väidavad, et pakendite suurused sõltuvad eelkõige turu vajadustest, registreerimisnõuetest ja keskkonnakaitse eesmärkidest.
BASF Lietuva müügijuht Saulius Nainys väidab, et ettevõte hindab pidevalt väiksemate pakendite vajadust ja reageerib sellele. Tema sõnul võivad turustajad pakkuda ka märkimisväärselt väiksemaid pakendeid.
Tema sõnul mõjutavad suuremate pakendite kasutamist ka majanduslikud ja keskkonnakaitsealased aspektid. ELi poliitika soodustab pakendijäätmete koguse vähendamist, mistõttu eriti väikeste pakendite kasutuselevõtt ei ole alati kooskõlas üldiste keskkonnakaitse eesmärkidega.
Sarnast seisukohta jagab ka „Bayer Crop Science Lietuva“. Ettevõtte Balti riikide müügijuht Povilas Viganauskas väidab, et väiksemate pakendite vajadust võetakse tõsiselt, kuid turule saab tarnida ainult neid pakendeid, mis on toote registreerimisel ette nähtud.
Tema sõnul mõjutavad pakendite suurust mitmed tegurid – alates tootmisest ja logistikast kuni toote omahinna ja nõudluseni. Samal ajal tunnistatakse, et ebaõigesti valitud pakendi suurus võib tähendada põllumajandustootjatele täiendavaid ladustamis- ja halduskulusid, mistõttu lubab ettevõte põhjendatud vajadustele reageerida.
