Kuidas saab Leedu vabaneda vanadest Valgevene traktoritest?

Leedus on ikka veel palju põllumajandustootjaid, eriti väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjaid, kellel on vanad „Valgevene" traktorid. Miks? Paljud inimesed tunnevad neid masinaid vanadest aegadest ja nende hind on taskukohasem. Nii et paljude jaoks on see lihtsalt lihtsam," ütleb Leedu Põllumeeste Liidu (LŪS) aseesimees Mindaugas Puidokas. Väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete tugevdamiseks ja nende konkurentsivõime suurendamiseks on aga masinapargi uuendamine hädavajalik. Kuidas saab Leedu siis vabaneda oma vanadest "Valgevene" traktoritest?

Es on juurdunud probleem

„On tõepoolest palju põllumajandustootjaid, kes kasutavad „Belarus“ ja nad on rahul. Miks? No sellepärast, et remont on lihtne. See tähendab, et paljud põllumajandustootjad, kellel on Belarus, suudavad seda ise parandada, kui see katki läheb. „Belarus“ rikete määr on kõrgem kui lääne traktoritel. Kuid paljud neist lähevad pühapäeval Rietavase turule, ostavad vajalikud osad ja parandavad need tagasi tulles," ütleb Leedu noorte põllumeeste ja noorte liidu (LYYUJS) aseesimees Darius Viliušis.

„Kujutage nüüd ette, et väiketalunikul on lääne traktor ja see läheb katki. Sageli nõuavad kaasaegsed masinad arvutidiagnostikat, mida keskmises külas ei ole võimalik saada. Tuleb otsida teeninduskeskust, tehnikuid, kellel on vajalikud teadmised, et tulla kohale, parandada see ja lõpuks väljastada 500 või isegi 1 000 euro suurune arve. Põllumajandustootja jaoks, kellel on võib-olla 10 lehma ja piima ostuhind on 30 senti, on see nagu löök nina," jätkab ta.

D. Viliušise sõnul muutub „Valgevene“ traktor sageli atraktiivseks alternatiiviks hooldus- ja remondikulude tõttu.

Sihipärane toetus – (puudub) lahendus?

Oda-Saksamaal oli 20-25 aastat tagasi programm, mille kohaselt põllumajandusettevõtja, kes loobus "Valgevene" traktorist, sai toetust uue masina ostmiseks. Kas sellist programmi ei võiks laiendada Leedusse?

„Idee on arusaadav ja väärtuslik – põllumajandusettevõtte uuendamine on oluline nii tõhususe kui ka keskkonnakaitse seisukohalt. Praegu ei ole Leedus sellist eriprogrammi, kuid põllumajandustootjad saavad juba praegu toetust põllumajandusmasinate ostmiseks. See toetus on ette nähtud Leedu põllumajanduse ja maaelu arengu strateegilise kava 2023–2027 raames. Oluline on ka mainida, et keskkonnaministeerium on eraldanud eraldi rahalisi vahendeid keskkonnakaitse eesmärkidele keskendunud saastevabade põllumajandusmasinate jaoks“, – vastab põllumajandusministeerium (MAA) küsimusele.

„Ühest küljest, kui tegemist on moderniseerimisega, tundub kõik ilus ja lihtne, kuid see on sellest kaugel“, ütleb Leedu köögiviljakasvatajate assotsiatsiooni (LDAA) juhatuse esimees Paulius Andriejavas.

„Põllumajandustootjad on kuulnud igasuguseid lugusid ja lihtsalt kardavad võtta kohustusi, eriti avamaalises köögiviljatootmises, kus palju sõltub kliimast. Vihmad, külmad, põuad – paljud äärmuslikud tingimused võivad kahjustada saagikust ja raskendada kohustuste täitmist. Kohustuste täitmata jätmine toob kaasa sanktsioonid – toetus tühistatakse ja põllumajandustootja peab maksma oma raha eest või võtma uuesti laenu “, – põhjused, miks kõik põllumajandustootjad ei otsusta toetust taotleda, ütleb hr Andriejavas.

Müüjate ahnuse ohjeldamine

„On olemas väiketalunike programm, mis annab 15 000 eurot. Ütleme, et see raha on traktori ostmiseks. Turul on tavaline mäng, et 15 000 euro väärtuses põllumajandusmasina hind tõuseb toetuste tõttu äkki umbes 25 000 euroni. Kõigepealt peaksime võitlema sellise enesehindamise vastu ja alles siis mõtlema, kuidas aidata põllumeest," – toob LSUJS aseesimees välja veel ühe põhjuse, miks ELi ja riigi toetused ei anna alati tulemuslikku tulemust.

„Teisisõnu, müüjad ja edasimüüjad kasutavad toetust selleks, et teenida kasumit ja võtta põllumeestelt rohkem välja. Nemad on võitjad, mitte põllumajandustootjad. See on nurgakivi. Aga kuidas selle vastu võidelda – ma ei tea“, – väidab D. Viliušis.

And samas lisab ta, et mõte vanade „Valgevene“ masinate kõrvaldamise sihipärasest toetamisest ei ole halb.

„Ütleme, et inimene annab tegelikult „Belarus“ äravaldamiseks ära ja saab vastutasuks rahasumma, mille eest ta saab osta mis tahes lääne traktori teatud saastetasemega. See oleks suurepärane. See oleks tõesti hea stiimul ja ma arvan, et paljud inimesed kasutaksid seda ära," ütles LSUÜ aseesimees.

D. Andriejavas kordab D. Viliušise arvamust. Nad väidavad, et põllumajandustootjatele tuleb anda rohkem vabadust toetuse andmisel – lihtsamad reeglid tooksid rohkem selgust.