V. Grigas: Nitraatide direktiiv tuleb kohandada tuleviku põllumajandusele
Pärast seda, kui Euroopa Komisjon avaldas nitraatidirektiivi hindamisaruande, esitas oma seisukoha Euroopa Noorte Põllumajandustootjate Nõukogu (CEJA). Organisatsioon tunnistab, et direktiiv on enam kui kolme aastakümne jooksul oluliselt kaasa aidanud vee kvaliteedi parandamisele, kuid rõhutab, et täna on kõige olulisem küsimus – kas praegune regulatsioon vastab endiselt tänapäeva ja tuleviku põllumajanduse vajadustele.
CEJA märgib, et vee- ja keskkonnakaitse eesmärke ei seata kahtluse alla. Siiski tuleb neid eesmärke taotleda meetmete abil, mis arvestaksid muutuvaid kliimatingimusi, põllumajandusettevõtete majanduslikku elujõulisust, Euroopa toiduga varustatuse eesmärke ning erinevaid põllumajandustingimusi Euroopa Liidu liikmesriikides.
Vaja on paindlikumat lähenemisviisi
Euroopa noored põllumajandustootjad juhivad tähelepanu sellele, et tänapäeval seisab põllumajandus silmitsi uute väljakutsetega – turgude ebastabiilsus, geopoliitilised pinged, äärmuslikud ilmastikunähtused ja kasvavad tootmiskulud. Seetõttu ei võimalda ühtsed, rangelt kalendritähtaegadel põhinevad nõuded alati parimaid keskkonnakaitse tulemusi saavutada.
CEJA kutsub üles algatama laiemat arutelu orgaaniliste väetiste paindlikuma kasutamise, taimede toitainete täpsema haldamise, ringmajanduse lahenduste rakendamise ja suurema toetuse andmise üle investeeringutele kaasaegsetesse tehnoloogiatesse.
See probleem on Leedu põllumajandustootjate jaoks eriti aktuaalne
Leedu Vabariigi Põllumajanduskoda aseesimees Vytenis Grigas rõhutab, et nitraatidirektiivi rakendamisega seotud küsimused on eriti aktuaalsed ka Leedu põllumajandustootjate jaoks.
„Leedus piiravad väetamisvõimalusi üha sagedamini mitte ainult õigusaktides sätestatud tähtajad, vaid ka tegelikud ilmastikutingimused – pikad vihmaperioodid, märg pinnas, hiline kevad või varajane sügise jahedus. Seetõttu vajavad põllumajandustootjad mitte formaalset, vaid teadusandmetel, mulla seisundil ja tegelikel kliimatingimustel põhinevat reguleerimist“ – ütleb V. Grigas.
Tema sõnul sunnib kliimamuutus ümber hindama praegu kehtivaid nõudeid ja andma liikmesriikidele rohkem võimalusi teha otsuseid, mis põhinevad tegelikel meteoroloogilistel ja agronoomilistel tingimustel.
Investeeringud innovatsiooni – tee jätkusuutlikuma põllumajanduse poole
Põllumajandusnõukogu aseesimehe V. Grigo sõnul on vaja luua rohkem võimalusi sõnniku ja muude orgaaniliste väetiste tõhusaks kasutamiseks, vähendades sõltuvust imporditavatest mineraalväetistest. Samuti on oluline tagada investeerimistoetus sõnnikuhoidlatele, täppisväetamise tehnoloogiatele, mullauuringutele ja digitaalsetele taimede toitainete arvestussüsteemidele.
Sellised investeeringud aitaksid mitte ainult vähendada toitainete kadu keskkonda, vaid suurendaksid ka põllumajandusettevõtete tõhusust ja konkurentsivõimet.
Põllumajanduskoda: keskkonnakaitse ja põllumajandusettevõtete elujõulisuse vahel tuleb leida tasakaal
Leedu Vabariigi Põllumajanduskoda seisukoht on järjekindel – veekvaliteedi kaitse peab olema üks põllumajanduspoliitika olulisemaid eesmärke, kuid reguleerimine peab olema proportsionaalne, teaduslikult põhjendatud ja kohandatud praktilistele põllumajandustingimustele.
Põllumajanduskoda toetab püüdlusi moderniseerida nitraatidirektiivi rakendamist, luues rohkem võimalusi uuenduslike ja jätkusuutlike lahenduste rakendamiseks, mis aitaksid üheaegselt saavutada keskkonnakaitse eesmärke, tugevdada põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet ning tagada Leedu ja kogu Euroopa Liidu põllumajanduse pikaajaline elujõulisus.
