Sigade Aafrika katku puhang Läti seafarmis
Neljapäeval kinnitasid Läti ametiasutused sigade Aafrika katku (ASF) puhangut Džūkste valla Kurzeme piirkonnas Tukumsi rajoonis. Viimastel aastatel on Lätis registreeritud enamik sigade aafrika katku puhanguid Leedu piiri lähedal Kurzeme ja Zemgale piirkonnas, mis tähendab, et piirialad on jätkuvalt kõrgendatud ohus. Tegemist on tänavu esimese juhtumiga, kus ohtlik viirushaigus on avastatud kodusigade farmis. Viimane haiguspuhang kodusigadel registreeriti riigis juba 2024. aasta oktoobris – kogu aasta jooksul on ASF-i nakatunud 7 seafarmi.
„Alles eile rääkisime telekonverentsil ligi 300 Leedu loomapidajaga kõige tõhusamatest viisidest, kuidas kaitsta oma farmi viiruse sissetoomise eest. Euroopas on meil murettekitav olukord ka seoses teiste nakkuslike loomahaiguste levikuga, mida pole meie mandril aastaid tuvastatud, ning eilne puhang Lätis näitab, et peame jätkuvalt sama palju tähelepanu pöörama võitlusele sigade Aafrika katku vastu, mis jätkab aktiivset levikut. See signaal meie naaberriigist on väga tõsine ja nõuab seakasvatajatelt erilist tähelepanu. Vaadates Leedu põllumajandustootjate tagasisidet ja nende huvi teabe vastu põllumajandusettevõtete kaitsemeetmete rakendamise kohta, näeme, et koostöö suureneb ja me loodame, et see aitab kaitsta loomakasvatussektorit väga tõsiste kahjude eest. Oleme valmis jätkama Leedu põllumajandusettevõtete nõustamist ja kaitsmist," ütles VMVT juhataja Audronė Mikalauskienė.
Taudi kahtlus tekkis 7. mail, kui 36 seakasvatusettevõtte 36 seast kolmel ilmnesid sigade aafrika katku tüüpilised sümptomid, sealhulgas palavik, loidus, isutus ja sinakad kõrvad. Veterinaareksperdid võtsid kohe proove ja järgmisel päeval Läti riiklikus tugilaboris tehtud testid kinnitasid sigade aafrika katku diagnoosi.
Läti ametiasutused võtsid kohe kõik vajalikud meetmed. Taudipuhangu koha ümber kehtestati 3 ja 10 kilomeetri suurused kaitse- ja järelevalvetsoonid ning põllumajandusettevõttele määrati loomade tapmine, loomsete toodete hävitamine, desinfitseerimine, liikumispiirangud ja tugevdatud järelevalve. Nakkuse päritolu peetakse praegu tundmatuks.
HSE nõuab tungivalt, et kõik seakasvatajad, nii väike- kui ka kaubanduslikud, järgiksid rangelt bioohutusnõudeid: jälgiksid oma loomi pidevalt ja pööraksid tähelepanu ebatavalistele muutustele nende käitumises või tervislikus seisundis. Äsja ostetud sigu tuleks hoida mõnda aega isoleerituna ja neid tuleks hoolikalt jälgida. Haiguse tunnuste ilmnemisel tuleb haiged loomad tervetest loomadest eraldada, kuni haiguse põhjus on kindlaks tehtud. Samuti tuleks vältida kokkupuudet metsloomadega, desinfitseerida tööriided, seadmed ja sõidukid, piirata kõrvaliste isikute juurdepääsu põllumajandusettevõttele ja mitte sööta sigu toidujäätmetega.
