Isegi eestlased ei kannata: Eesti põllumehed protestivad, paljudes linnades möllavad traktorid

Neljapäeval toimus Eestis üleriigiline põllumeeste protest, mis on järjekordne märk sellest, et põllumajandussektor on kogu Euroopas üha suurema surve all. Protesti algatas Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda koos põllumajandustootjate ühistuga „Kevili“. Põllumajandustootjad kogunesid traktoritega suuremate linnade teedel ja oluliste transpordisõlmede juures, et juhtida avalikkuse ja valitsuse tähelepanu põllumajanduse raskele olukorrale.

Kampaania ajal nähti traktoreid paljudes linnades üle riigi, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Permis, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Kuressaares ja Valgas. Protesti korraldajad tahtsid näidata, et põllumajandus on strateegiline sektor, millest sõltub otseselt toiduga kindlustatus ja piirkonna majandus.

„Kui inimesed tulevad traktoritega pealinna, eemale oma põhitööst, siis peame kindlasti kuulama, mida nad ütlevad“, – ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras‘as.

Eesti on väike riik, kuid selle põllumajandust iseloomustavad suhteliselt suured ja moodsad põllumajandusettevõtted. Riigis on umbes 10 000-11 000 põllumajandusettevõtet, mis katavad kokku ligi 980 000 hektarit põllumaad. Põllumajandusettevõtete keskmine suurus on umbes 87–91 hektarit, samas kui kogu Euroopa Liidu keskmine suurus on ainult umbes 17 hektarit. See tähendab, et Eesti põllumajandusettevõtted kuuluvad Euroopa Liidu suurimate hulka ning nende toodang on sageli orienteeritud kaubatootmisele ja ekspordile.

Liikmesriigi territooriumist umbes veerand on põllumajanduslikuks otstarbeks, samas kui veel 50% riigi pindalast on kaetud metsaga. Juba 82% riigi territooriumist loetakse maapiirkondadeks, umbes 44,5% elanikkonnast elab maapiirkondades. See näitab, et maapiirkonnad on Eestis endiselt väga olulised nii majanduse kui ka ühiskonna struktuuri jaoks.

Kõikidest suurtest põllumajandusettevõtetest ja kaasaegsetest masinatest hoolimata moodustab põllumajandus vaid väikese osa riigi majandusest. Aastal 2024 moodustas põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektor umbes 1,9% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), samas kui 1990. aastal oli see näitaja üle 5%. See näitab, et majandus on viimase kolme aastakümne jooksul oluliselt muutunud ning muutunud rohkem teenustele ja tehnoloogiale orienteerituks.

Eesti keskendub ka mahepõllumajandusele. Aastal 2023 kasutati mahepõllumajanduseks umbes 225 000 hektarit maad ehk umbes 22,8% kogu põllumajandusmaast. See on üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus ja peegeldab üha suuremat tähelepanu säästvale toidutootmisele.

2024. aastal toodeti riigis ligikaudu 76 500 tonni liha, mis moodustas 71% riigi kogu lihatarbimisest. Samal aastal toodeti umbes 189,5 miljonit muna – keskmiselt 138 muna inimese kohta aastas.

Tootmisnäitajatest hoolimata seisavad põllumajandustootjad silmitsi üha suuremate probleemidega. Kütuse ja väetiste hinnatõus, rangemad keskkonnanõuded ja odavamate importtoodete konkurents vähendavad põllumajandusettevõtete kasumlikkust. Lisaks sellele võivad ülemaailmne kriis, näiteks geopoliitilised konfliktid või tarneahelate katkemine, tõsiselt mõjutada toiduainete tootmist ja hindu. Neil põhjustel nõuavad põllumajandustootjad üha enam riiklikku toetust ja võrdseid võimalusi ELis.