Seimas: väikeseid riigi põllumaad võib müüa

Parlament lubas põllumeestel osta riigilt kuni 3 hektari suuruseid väikseid maatükke oma maaga piirnevatelt aladelt, kusjuures suurem osa rahast läheb Kaitsefondi.

Parlament otsustas ka, et üks inimene ei saa osta rohkem kui 21 hektarit sellist maad.

Seimi istungil võeti neljapäeval opositsiooni puudumisel vastu riigikaitsefondi, maa ja põllumajandusmaa omandamise seaduste muudatused, mis näevad seda ette.

Seimi istungil võeti opositsiooni puudumisel vastu.

Tulevast aastast saavad rohkem inimesi omandada riigi põllumajandusmaad ilma enampakkumiseta ning 80 protsenti maatükkide müügist saadavast tulust läheb riigikaitsefondi.

Sellest alates saavad rohkem inimesi riigimaad ilma enampakkumiseta.

Müüdava riigimaaga piirnevate maade eraomanikud saavad osta maatükke linnastumata aladel, mis sobivad põllumajanduslikuks tegevuseks.

Koos riigimaa erastamise lubamisega on korrigeeritud ka seotud isikute regulatsiooni; isikud ja ettevõtted loetakse seotud isikuteks, kui ühele neist kuulub vähemalt 5% ettevõtte aktsiatest. Praegu on see nõue 25%.

Kastytis Žuromskas, keskkonnaminister, on öelnud, et riigi omandis on 110 000 kuni 3 hektari suurust maatükki, mille kogupindala on 127 000 hektarit. Ta ütles, et praeguste väärtuskaartide järgi võiks riik saada maa müügist umbes 828 miljonit eurot.

Maaseaduse muudatused algatasid eelmise parlamendikoosseisu lõpus parlamendiliikmed Kazys Starkevičius ja Viktoras Fiodorovas, kes tegid siis ettepaneku müüa kuni 10 hektari suurused maatükid.