Seimi maaelukomisjoni esimees, liberaal Viktoras Pranckietis, on oma töö lõpus registreerinud ettepaneku lükata karusloomakasvatuse keelustamine peaaegu kümneks aastaks edasi.

Se tema koostatud ja registreeritud loomakaitseseaduse muudatuse kohaselt jõustuks keeld 1. jaanuaril 2033.

Es tehakse ka ettepanek maksta hüvitist mitte ainult karusnaha hankimise või müümise eesmärgil toimuva äritegevuse lõpetamise eest, vaid ka ehitiste lammutamise, rajatiste hävitamise ja jäätmekäitluse eest.

V. Pranckietis teeb ettepaneku eemaldada seadusest kriteeriumid, mille alusel määratakse hüvitise suurus keelatud ettevõtluse eest. Eelnõu kohaselt määraks menetluse ja summad kindlaks valitsus või tema poolt volitatud asutus.

Liberaali algatust on toetanud ligi kaks tosinat eri fraktsioonide esindajat Seimas.

„See põllumajandusharu loob riigi majandusele märkimisväärset lisaväärtust, sest Leedu furbearer tootjate aastane käive on umbes 40 miljonit eurot. Karusloomakasvatus aitab kaasa Leedu positiivsele väliskaubandusbilansile ning konsultandi „Smart Continent LT“ poolt põllumajandusministeeriumi jaoks tehtud arvutused karusloomakasvatuse keelu eest makstava hüvitise summa kohta on hinnanguliselt 56,85 miljonit eurot," seisab projekti seletuskirjas.

Ettepaneku seletuskirjas.

Selgitavalt ei ole algataja sõnul Euroopa Liidu (EL) tasandil tehtud otsuseid, mis kohustaksid liikmesriike sulgema karusloomakasvatusettevõtteid.

„Karusloomakasvatusettevõtete sulgemine peaks toimuma siis, kui ELi tasandil võetakse vastu otsused. Sellisel juhul võiks ELi vahendeid kasutada ka hüvitusmehhanismi jaoks," seisab seletuskirjas.

Selles märgitakse, et Leedu ulukifarmid on ühed maailma parimad ja enim karusnahku tootvad ettevõtted, mis moodustavad umbes 7% Euroopa turust ja umbes 3% maailma karusnahaturust.

Seimas vastu võetud seadusemuudatuste kohaselt jõustub karusloomafarmide keeld 2027. aastal ning 2024–2026– üleminekuperioodil– võivad ettevõtjad oma farmid sulgeda ja saada hüvitist: esimesel aastal makstakse kolm eurot looma kohta, teisel aastal– kaks eurot ja viimasel aastal– üks euro. Ettevõtjad on varem kurtnud, et maksed on liiga väikesed ja ei kata nende kahjusid.

Muudatused võeti vastu selleks, et tagada, et loomade väärkohtlemist ei sallita. 

Leedust sai siis 20. riik Euroopas, mis keelas selle äri.