teeb ettepaneku suurema hüvitise maksmiseks ulukite tekitatud metsakahjustuste eest

Keskkonnaministeerium on koostanud ja esitab kinnitamiseks ulukikahjude hindamise metoodika muudatused, mis võimaldavad ulukite poolt metsadele tekitatud kahjude objektiivsemat hindamist.

Tegelik kahju, mida sellised loomad metsadele põhjustavad, on suurem kui praeguse metoodika alusel arvutatud, kuna ei võeta arvesse varasematel aastatel puude ja puistu kasvule, kvaliteedile ja tervisele tekitatud kahju.

Muudatustega tehakse seega ettepanek hinnata mitte ainult ulukite poolt viimastel aastatel tekitatud kahju, vaid ka metsale tekitatud kahju kogu metsaistandike ja -metsade, noorte puistute või puistute kasvuperioodi jooksul. Juba makstud kahju ei arvestataks teist korda, nagu ka varasemate aastate kahju ei arvestataks uuesti.

Metoodika näeks ette ka erandeid kahjude hüvitamata jätmisel. Seda ei makstaks välja, kui jahiloomad on kahjustanud istandikke, raiesmikke ja raiesmikke, lõigates maha võrseid, mis ei ole kaitstud tõrjevahendite, tarade või muude kaitse tagamiseks mõeldud kaitsemeetmetega vastavalt metsastamise ja metsastamise määruse sätete nõuetele.

Kahe aasta jooksul või kauem tekitatud metsakahjustuste eest, millest ei ole eelmisel aastal jahipiirkonna juhatajale ja jahipiirkondade valitsejatele teatatud, nagu on sätestatud jahiseaduses, samuti ei maksta tasu.

Kahe aasta jooksul või kauem tekitatud metsakahjustuste eest ei maksta tasu.

Kompensatsiooni ei makstaks ka siis, kui kahjustatud mets asub 200 m raadiuses elamutest ja kasutuses olevatest hoonetest ning nende elamute omanikud või valitsejad ei ole andnud jahipiirkonna valitsejatele nõusolekut tulistamiseks 200 m raadiuses elamutest või kasutuses olevatest hoonetest või kui jahipiirkonna kasutajal on keelatud kahjustatud piirkonnas jahti pidada.

Metoodikas sätestatud erandid, mille puhul ei maksta hüvitist, ei rakenduks juhul, kui komisjoni hinnangul kahju kohta tuvastatakse, et 400 m raadiuses hinnatavast maatükist asub loomapidamiskoht ilma metsa omaniku või valitseja nõusolekuta. 

Metoodikas sätestatud erandid, mille puhul ei maksta hüvitist, ei rakendu juhul, kui komisjoni hinnangul on tuvastatud, et 400 m raadiuses hinnatavast maatükist asub loomapidamiskoht ilma metsa omaniku või valitseja nõusolekuta.

Kommentaare ja ettepanekuid selle õigusakti kohta saab esitada õigusaktide infosüsteemis (LIS) kuni 22. aprillini.