teeb ettepaneku karmistada vastutust loomade poolt metsadele tekitatud kahjude eest

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku tugevdada nii jahimeeste kui ka metsaomanike vastutust, kutsudes neid üles kütima rohkem metsa kahjustavaid loomi, samas kui teisi kutsutakse üles rohkem hoolitsema oma vara kaitsmise eest.

„Et (jahimehed – BNS) oleksid aktiivsemad ulukite populatsiooni reguleerimisel, eriti kohtades, kus nad tekitavad märkimisväärset kahju, ja et omanikud oleksid hoolikamad oma metsade kaitsmisel“, ütles BNS-ile keskkonnaministeeriumi metsapoliitika grupi vanemnõunik Zbigniew Glazko.  

Küttitud loomad põhjustavad aastastega rohkem kahjustusi, ütles ta, sest nende arvukus kasvab, eriti punahirve ja hirve, mis on metsataimestikku kõige rohkem hävitavad.  

„Loomade tihedus üksikutes metsades on juba praegu üle optimaalse piiri. Jahimehed tahavad, et neid oleks oma metsades võimalikult palju, mistõttu nad toidavad neid ekstra," rõhutas ministeeriumi pressiesindaja. 

Ministeerium teeb seetõttu ettepaneku ulukite poolt metsadele tekitatud kahjude arvutamisel arvestada mitte ainult näiteks tänavu tekitatud kahjusid, vaid ka minevikus – kogu metsaistanduste ja -metsade, noorte puistute või puistutes kasvavate puude kasvuperioodi jooksul.

Kaheksandik on ka metsakahju.

Kaheksandik on ka metsaistanduste ja -metsade kasvuperiood.

„Et ei oleks nii, et (metsaomanik – BNS) näeb (loom – BNS) närimas, kraapimas, koorimas, kuid ei anna sellest kellelegi teada, ja kui istandikud on täielikult hävinud, siis küsib ta kogu kahju eest hüvitist“, selgitas Z. Glazko. 

Er ütles, et erametsad ei hõlma suuri alasid ja omanikud suudavad loomade poolt kahjustatud alasid tuvastada. 

„Keskmine erametsamaa on 2,5 hektarit. Mitte sadu või tuhandeid hektareid, mida võib olla võimatu näha. Loomad kahjustavad enamasti noort metsa – kraapivad latvu, riisuvad noort koort. Seetõttu tuleb iga ala pärast metsa uuendamist ja ümberistutamist hooldada. Poolvanuste, küpsete puude metsades seda kahju tavaliselt ei esine," selgitas ministeeriumi spetsialist.

Z. Glazko ütles, et on olnud juhtumeid, kus noored puistud on mitme aasta jooksul metsloomade poolt kahjustatud ja neid on tulnud ümber istutada. 

Mõnel juhul teeb ministeerium ettepaneku mitte arvestada või hüvitada selliste loomade poolt metsale tekitatud kahju, näiteks kui loomad on raiunud võrseid, mis ei ole kaitstud tõrjevahendite või taradega, kui jahimehed on saanud jahikeelu kohas, kus neist ei ole teatatud jahindusülemale või jahiseltsile. 

Simonas Gentvilas, parlamendi keskkonnakomisjoni liberaalne liige ja endine keskkonnaminister, ütleb, et ministri määruse muudatused panevad rohkem vastutust nii jahimeestele kui ka metsaomanikele. 

„Kohustab jahimehi reguleerima ulukite arvu. Samas, kui omanikud ei kaitse end metsloomade eest või keelavad oma maal jahipidamise, siis ei ole neil õigust hüvitisele," ütles parlamendiliige BNS-ile. 

Maakonnakomisjoni esimees Kęstutis Mažeika ütles, et sellised kohustused nii jahimeestele kui metsaomanikele on "samm edasi". 

„Metsakahjustusi on kõige lihtsam hinnata ja tulevikus ootame menetlust loomade poolt põllukultuuridele tekitatud kahjude kohta, kus need on mõnikord suuremad“, – ütles komisjoni juht BNS-ile.  

Kütitud loomade tekitatud kahju hüvitavad jahimehed tavaliselt metsaomanikele.  

Põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumi andmetel suureneb hirvede arvukus Leedus 2005. aastast kuni 2024. aasta lõpuni enam kui viis korda - 4000-lt 21 000-le, metskitsed 80 000-lt 162 000-le, punahirved 12 000-lt umbes 100 000-le.

Hirve võis 2016. aastal metsades kohata 3000 isendit, praegu on neid umbes 13 000.