Valimised võitnud president Donald Trumpi teise ametiaja jooksul astuvad USA tõenäoliselt välja Pariisi kliimalepingust ja püüavad tühistada enamiku keskkonnapiiranguid, vahendab New York Times.

„Üleminekuga tegelevad inimesed on juba koostanud mitmeid kliima- ja energiaküsimusi käsitlevaid korraldusi ja presidendi dekreete. Nende hulka kuulub USA taganemine Pariisi kliimakokkuleppest, kõigi ametite kaotamine ametkondades, mis töötavad vaesemaid kogukondi ebaproportsionaalselt mõjutava saaste peatamiseks, ning riiklike looduskaitsealade suuruse vähendamine läänes, et lubada rohkem kaevandamist ja kaevandamist avalikel maadel," kirjutas ajaleht.

Viimase nelja aasta jooksul on USA presidendi Joe Bideni administratsioon eraldanud umbes 19 miljardit dollarit keskkonnakaitsele põllumajanduses, et võidelda kliimamuutuste vastu. Keskkonnakaitsjad kardavad, et Donald Trump katkestab kõik need investeeringud keskkonnaprojektidesse, mida seni on rahastatud, sest ta on lubanud muuta toiduained elanikkonnale taskukohasemaks.

USA uue valitsuse plaanide hulka kuulub ka energeetika peakoordinaatori loomine, kes hakkab jälgima valitsusasutuste jõupingutusi tavapäraste energiaallikate tootmise suurendamiseks.

Pariisi kliimakokkulepe võeti vastu 12. detsembril 2015 ja sellele kirjutasid alla 175 riiki, sealhulgas USA, Hiina ja Venemaa. Kokkuleppe eesmärk on piirata globaalset soojenemist 1,5 Celsiuse kraadini üle industriaalajastu eelse taseme.

USA teatas 2017. aastal Pariisi lepingust taganemisest, kuid ei saanud sellest ametlikult taganeda enne 2020. aasta novembrit. Oma esimesel ametisoleku päeval, 20. jaanuaril 2021, allkirjastas Biden korralduse lepinguga uuesti ühinemiseks.