Käesoleva aasta 10–24. veebruaril kontrollis keskkonnakaitseamet (DEEP) jahimeeste vastavust jahieeskirjadele, kui nad meelitavad jahiloomi toiduks. Keskkonnainspektorid kontrollisid 425 peibutuskohta ja leidsid 100 rikkumist.

Wildkaitseameti ametnikud kontrollisid 425 peibutuskohta 109 jahipiirkonna üksuses. Kõige rohkem rikkumisi (43) avastasid Kaunase looduskaitseosakonna ametnikud.  

Jahipiirkondades püstitatakse söötmiskohti, et meelitada metsloomi toiduga jahipidamise eesmärgil ja juhtida neid kõrvale põllukultuuridest.  

Kasvatuspiirkondades püstitatakse söötmiskohti.

Keskkonnakaitsjad on kohanud söödaplatsidel mitmesuguseid rikkumisi, näiteks juhtumeid, kus metsloomi on meelitatud tonnide kaupa toidujäätmetega või väga sobimatu toiduga, nagu makaronid, šokolaad, leib ning riknevate puu- ja köögiviljadega, ning kiskjaid, näiteks hunte, on meelitatud kariloomade korjuste abil, ning muid rikkumisi, näiteks on täheldatud lahtiseid koeri jahipiirkondade üksustes. 

Seekordse kampaania käigus tuvastatud kõige sagedasem rikkumine oli söötade mahaviskamine maapinnale karjatamisalal. Registreeriti ka üks juhtum, kus elusat looma kasutati groominguks. 

18. veebruaril 2025 läksid keskkonnakaitseameti ametnikud eelneva teabe alusel jahieeskirjade rikkumiste kohta Marijampolė vallas asuvasse jahipiirkonna üksusesse. Teavituskontrolli käigus leiti püstitatud jahitorn ja selle lähedalt avastati metallpuur, milles oli elav kodulind. Kana oli jäetud elusalt söötmeks, et meelitada röövloomi.

Kana oli jäetud elusalt söötmeks, et meelitada röövloomi.

Kui kana puurist välja võeti, oli see passiivne ja kõhnunud, kuna puuris ei olnud toitu ega vett. Kana oli jäetud õue miinuskraadide alla ja oli pidevalt avatud sellistele stiimulitele nagu sademed: lumi, tuul. Inimene võttis rikkumise omaks ja kahetses seda. Leedu Vabariigi haldusõigusrikkumiste seadustiku artikli 346 lõike 16 kohaselt on ette nähtud looma konfiskeerimine ja isikule määratakse haldustrahv summas 300 kuni 2000 eurot. Samuti on isik pannud toime Leedu Vabariigi ANC artikli 290 lõike 1 kohase kuriteo looma hooldamise eest, kasutades elusat looma peibutisena.   

Tähtis  

• Hoolduskohtades ei tohi looduslik sööt või sööt ei tohi maapinnale kallata ja see ei tohi ületada 100 kg (välja arvatud hein, heina ja limpsisool).

• Jahipiirkonna ühikus (1000 ha) on keelatud rajada rohkem kui 10 metssigade hoolduspunkti ja kasutada korraga rohkem kui 100 kg või 125 l looduslikku sööta ühe hoolduspunkti kohta.   

• Vastutus rikkumiste eest metskitse karjatamiskohtades on sätestatud haldusõigusrikkumiste seadustiku artikli 290 lõikes 1. Selle rikkumise eest karistatakse hoiatusega või rahatrahviga 30-90 eurot.