Tootjad: külm takistab varajaste marjade, õunte, kartulite, spargli külma

Põõsaste varajane õitsemine kuulutas ette rikkalikku saaki, kuid külm oli väga suure isuga. Marjakasvatajad ütlevad, et varajane saak jääb praktiliselt olematuks ja on liiga vara öelda, milline saab olema hilisem saak – selle nädalavahetuse ilm teeb suure vahet: kui külmad veel tulevad, siis koguvad nad viimased õied kokku.

Kasvatajad ütlevad, et nad ei märka kahjustusi kohe pärast külmakraade, vaid hiljem. Vahepeal on teraviljakasvatajad külmadest kõige vähem mõjutatud: taliviljad on jahedate ilmadega harjunud, kui just külmavõitu tekkiv mais ei saa kahjustada.  

Hoo on lilled pannud, külm on neid kogunud

Põllumajanduskoja aseesimees Vytautas Buivydas ütleb, et külm on juba palju kahju teinud, sest aedade õitsemine on pärast lihavõttepühade eel valitsenud äärmiselt sooja ilmaga äkki õitsema hakanud. 

„Meil on olnud rekordiliselt soe ilm, taimestik on intensiivistunud, aiad, marjaplatsid, mis varem õitsema hakkasid, on nüüd mustunud – õisikud on külma saanud – viljad ei küpse – saaki ei tule enam. Mustikamaad, õunaaed, sõstraaiad on kahjustatud. Soojad ilmad suurendasid hea saagi potentsiaali, kuid külmad on selle ära võtnud," ütles Buivydas BNS-ile. 

Kipras Sirtautas, 180 hektari suuruse Žiežmariai viljapuuaia juhataja, ütles BNS-ile, et üle 90 protsendi õunapuudest on külmunud.

„Kõik õied on pruunid, saaki ei tule, me kindlasti ei kasvata õunu,“ ütles ta BNS-ile. 

Ülejäänud õite saagikus selgub umbes paari nädala pärast, kui pungad ilmuvad, ütles Sirtautas.

„Kääbusõunapuud on peaaegu 100% tühjad, võib-olla on midagi ka kõrgemate puude tipus, aga... See on väga halb olukord“, – lisas ta. 

K. Sirtautas ütles, et sellise suurusega aedu on võimatu külmade eest kaitsta. 

„Me valmistusime: andsime puudele väetisi, et kaitsta õisi, aga kui sellised külmad – mitu ööd järjest oli peaaegu 4 kraadi, ei ole võimalik kaitsta“, – ütles &dquo;Žiežmarių aedade juhataja“ BNS-ile.   

Põllumajandustootjad teatavad tänavu aktiivsemalt külmakahjustustest kui eelmisel aastal, ütles põllumajanduskoja asepresident. Ta rõhutab ka, et külmakahjustused on süvenemas: „Meil ei ole veel külmariski staadiumid läbi ja meil on suured rikkumised. Tõenäoliselt on meil rohkem külmi ja rohkem tagajärgi“.

Teraviljad ei karda külma, erinevalt maisist: kui nad on idanenud, võivad nad kahjustada, sest nad ei ole külma suhtes tundlikud, ütles ta.     

Külmutatud spargel, varajane kartul 

Liidu köögiviljakasvatajate assotsiatsiooni esimehe Paulius Andriejavas sõnul ei ole tegelik mõju veel kohe pärast külmade, mis on kõige rohkem möllanud Põhja-Leedus, Anykščiai piirkonnas, nähtav. 

„Me jälgime olukorda, siiani ei ole see nii hea, kuid konkreetsetest kahjudest on veel liiga vara rääkida“, – ütles ta BNS-ile. 

„Spargel hakkab tõesti külmetama – see tuleb ära visata, midagi pole enam korjata, kuigi põllumehed, kes seda kasvatasid, on seda lõkketuledes põletanud ja võtnud muid meetmeid, – lisas Andriejavas.

Kartulikasvatajad, kellel ei ole niisutussüsteeme, tunnevad samuti külma hammustust. Kuid hr Andriejavas ütles, et Leedus on vaid väike arv varajasi kartulifarmi – neid võib kahe käe sõrmedel kokku lugeda.  

„Põllumehed on juba praegu hädas, et harida alasid, mida saab külma eest kaitsta, sest külma tekitatud kahju on tohutu,– ütles ta.

Mõningatel põldudel, kus peet ja porgand on välja kasvanud, on samuti näha külma märke. 

„Aga aeg näitab, kuidas see mõjutab, kas see hakkab välja tulema risoomides, mis kulutavad palju taime energiat ja põhjustavad juurte kasvu peatumise“,– ütles hr Andriejavas. 

Kapsas, nagu ka sibul, on veidi vastupidavam külma suhtes.  

Kasvatajad: 20% eelmise aasta saagist kasvatatakse

Regina Regina, 21, kes kuulub Žymaičiai perekonda, kes kasvatab maasikaid 4 hektaril, ütles BNS-ile, et tänavused külmad olid erakordsed.

„Sel aastal on külmad esinenud ühel hommikul, teisel paar korda ja siis jälle – kolm korda järjest. Need on pikad ja sagedased ning seetõttu valusad (külmad – BNS). Maasikatest, mis ei olnud kaetud, ei ole enam midagi alles, ja need, mida me katame, saavad, aga hind on ka kosmiline, – mõtiskles ta.   

Liidu marjakasvatajate liidu esimees Tautvydas Gurskas ütles, et marjakasvatajaid "hammustab külm" juba kolmandat aastat järjest. 

„Kõik varajased maasikad külmusid, isegi seal, kus need olid kaetud agrokilega. Ainult kahekordne agrifilm aitas. Varajased mustikad jäätusid, sõstrad võivad olla täiesti kadunud, välja arvatud põõsaste tipus, kui nad on kõrgemad, sest kõik lehed on 40-50 cm kõrgusel maast tagasi surnud. Remondiviinamarjad on täielikult ära külmunud ja peavad uuesti kasvama. Ahtinidia on juba ammu ära külmunud. Viinamarjapuu võrsed on samuti hääbunud," ütles ühingu juht.

Selle sõnul näitas olukord kuni selle nädalavahetuse lõpuni, et oodata võib 20% eelmise aasta saagist."  

„Kui järgmisel päeval on külm, siis ei tule üldse saaki. Linnud kukuvad maha. Ja looduses on neile vähem toitu, nii et nad lendavad aedadesse," ütles Gurskas.

Külmast kõige vähem mõjutasid tema sõnul mesiroosad. Mesikäppadel on lehed ja lehtede alla on peidetud pungad ehk õied, nii et neid ei löö külm ümber."

T. Gurskas usub, et riik peaks rahaliselt toetama kasvatajaid, et nad saaksid osta marjade kaitsetunneleid – vastupidava kilega kaetud rõngad.  

„Kogu tulevik on tunnelites, sest külmakraadid suurenevad, mida kaugemale jõuame, ja tunnelis saab kasvatada kirsse, murakaid, sõstraid, maasikaid, isegi viinamarju," ütles ühingu juht. 

Hüdrometeoroloogiateenistus hoiatab nädalavahetusel kohati 1-6-kraadise külma eest, maapinnal on mitmel pool külm. Sünoptikute kohaselt jõuab külma laupäeva õhtul Tauragė, Šiauliai, Klaipėda ja Marijampolė maakonda ning pühapäeval kogu Leedus.