Külm kevad hävitab Leedu köögiviljade ja marjade varajase saagi
„Ma ei mäleta selliseid külmakraade võib-olla 20 aastat“, ütleb Paulius Andriejavas, Leedu Köögiviljakasvatajate Liidu (LDAA) juhatuse esimees. Varakevadine ootamatu soojus asendus peagi mitte ainult jahedama ilmaga, vaid ka korduvate külmadega, mis kestsid mitu päeva. Kahju on tõesti valus," ütles hr Andriejavas, kes ei varjanud oma kurbust.
Kahjusid turul
„Suurest kuumusest, kui kõik hakkas idanema, saime külmakraade, ja mitte ainult ühe päeva, vaid mitu, ja need külmakraadid olid korduvad“, – kommenteeris LDAA juhatuse esimees looduslikke ebaõnnestumisi.
Külmad on hammustanud peaaegu kogu Leedus.
Külmad on hammustanud peaaegu kogu Leedus.„Varajane kartul külmus peaaegu kogu Leedus. Spargel jäätus paar korda, sest see oli lihtsalt läbi murdunud ja külmunud“, – jätkas vestlust.
Kartulisaak on härra Andriejavile praegu suurim mure. On selge, et varajast Leedu kartulit ei tule.„Üldiselt tuleb tänavu kartulisaak palju hiljem ja väiksem“, – märkis LDAA juhatuse esimees, lisades, et „kõige hullem on see, et põllumehed kaotavad oma koha turul“. Lisaks sellele võivad tema sõnul hakata meie riiki saabuma ebakindla impordiga köögiviljad.
„Ei ole selge, millistel tingimustel saab kartulit kasvatada või milliseid taimekaitsevahendeid on kasutatud“, – teistest riikidest pärit kartuli kvaliteet on kahtluse all, ütles Andriejavas.
Põllumajandustootjatel ei ole lihtne turule tagasi saada ja hinnad võivad olla oluliselt madalamad.
Puu- ja marjasaak hilineb oluliselt
Leedu marjakasvatajate liidu (LUAA) esimehe Tautvydas Gurskase sõnul on marjakasvatajate seas õnnelikumad need, kes kasvatavad marju spetsiaalsetes tunnelites, mitte avamaal, kui need, kes kasvatavad neid avamaal.
„Kõik varajased maasikad külmusid vabas õhus, mustsõstrad piki maad, vaarikavõrsed, roosad, kirsid ja kirssid paljudes kohtades, sõltuvalt piirkonnast. Üllataval kombel pidasid mesirohi ja amelankoos vastu, – T. Gurskas vaatas olukorra üle.
Kas aiad taastuvad? "Jah, õied ilmuvad uuesti, aga tänavu on kõik hiljem," ütleb LUAA president.
Vilkaviškise rajoonis asuvas põllumajanduskooperatiivis „Olrevita“ kaotas külma tõttu samuti suure hulga õunapuuõisi.
„Noh, kaotatud õite protsent ei kajasta tulevast saaki. Kindlasti on vähenemine väga suur, aga kui palju täpselt, seda on raske hinnata, ütles Vitas Kušlys, kes juhib Gudkaimis õunafarmi.
„Võib-olla peame õunu otsima nagu seeni metsas“, – jätkas põllumees.
Kompensatsiooni taotleb
„Me usume, et on väga oluline kuulutada raske külma tõttu välja erakorraline seisukord, sest põllumehed ei ole kaotanud mitte ainult oma saaki. Neil on ka kohustused riikliku makseasutuse, nende võlausaldajate ees," ütles Andriejavas.
Kas kindlustuspoliisidest ei olnud sel juhul abi? LDAA esimees selgitas, et keeld kehtib maikuu külmade kohta, mis toimusid aprillis. Gurskas märkis, et marjakasvatajate kindlustuspoliisid ei kata külma, vaid ainult rahet.
Kommunaalsel tasandil ei ole hüvitamine alati sujuv.
P. Andriejavas usub, et külmakahjude registreerimine tekitab liigset halduskoormust nii põllumajandustootjatele kui ka omavalitsuste töötajatele.
LUAA esimees märkis, et mõnes omavalitsuses puuduvad komisjonid kahjude hindamiseks ja töötajatel puuduvad inventuurid, mistõttu hüvitusmehhanism seisab paigal.
„Nüüd peavad põllumehed olema põldudel ja püüdma kaitsta saaki, mis on veel tulemata, selle asemel, et jooksutada põldudel ringi ja registreerida kantud kahjusid“, – kritiseeris praegust olukorda, lisades, et erakorraline seisukord riiklikul tasandil võiks tõesti teha asja kõigile lihtsamaks.
