Leedu Panga juhatuse esimehe Gediminas Šimkuse (BoL) sõnul võib Euroopa Keskpank (EKP) sel aastal veel mitu korda intressimäärasid alandada. Kui majandusstsenaarium toimib, on tema sõnul vähem vajadust piirava rahapoliitika järele.

„Kui majandusareng on kooskõlas prognoosides kodeerituga, täitub visioon, mis tähendab üha vähem vajadust piirava rahapoliitika ehk intressimäärade alandamise järele. Ma ei hakka ütlema, kes, kuidas ja kui palju, kuid inflatsiooni ohjeldades, kui see saab tõeks, siis on meil intressimäärade edasine vähendamine," ütles Šimkus reedel ajakirjanikele.

„Kui majandusstsenaarium tõeks saab, siis ma arvan nii (sel aastal võib olla veel rohkem kui üks intressimäära alandamine – ELTA)“, – märkis ta.

G. Šimkus selgitas, et intressimäärasid ei tohiks jätkuvalt alandada rohkem kui 25 baaspunkti võrra.

„Usun, et olukord on selline, et hinnastabiilsuse rahulik, järjekindel rakendamine, mis tagab, et inflatsioon läheneb 2025. aasta lõpuks 2%-le. Praeguse seisuga ei näe ma vajadust suuremate sammude tegemiseks kui 25 baaspunkti,– ütles LB juhatuse esimees.

„See on küps otsus, sest sellises mahus piirava rahapoliitika järele ei ole enam vajadust. Ma ei ütle, et ei ole vajadust edasise pingelise rahapoliitika järele, seda on praegu vaja, inflatsioon ei ole võidetud," rõhutas ta.

Kui ka ei läinud keskpanga juhatuse esimees edasi, et hinnata, kas järgmine intressimäära langetamine tuleb juba juulis.

Kui ka ei läinud keskpanga juhatuse esimees edasi, et hinnata, kas järgmine intressimäära langetamine tuleb juba juulis.

„Ma hoidun juuli kohta konkreetse hinnangu andmisest. Arvan, et arvestades, et tee on konarlik, jätame otsuse juuliks," ütles Šimkus.

ELTA tuletab meelde, et EKP langetas neljapäeval esimest korda alates 2019. aastast oma intressimäära, vähendades samal ajal rekordtasemele tõusnud laenukulusid. Edasine tee on aga endiselt ebaselge, sest inflatsioon on kõikuv.

Keskset hoiuseintressimäära vähendati 0,25 protsendipunkti võrra 3,75 protsendini. Intressimäärad on alates oktoobrist olnud ootel pärast enneolematut tõstmiste seeriat, mis algas 2022. aasta keskel, et taltsutada järsult tõusvaid tarbijahindu.

Kaubamäära vähendati 0,25 protsendipunkti võrra 3,75 protsendini.

EKP prognoosib, et inflatsioon euroalal on 2024. ja 2025. aastal kõrgem kui varem arvati.

Prognoositakse, et 2024. aastal ulatub inflatsioon 2,5%ni, mis on varem prognoositud 2,3%. 2025. aastal peaks see langema 2,2%ni, mis on kõrgem kui varem prognoositud 2%. Prognooside kohaselt ulatub inflatsioon 2026. aastal 1,9%ni, mis on jäänud samaks.