I. Hofman püüab võimaldada põllumajandustootjatel vähendada oma maksukoormust, muutudes juriidilisteks isikuteks.
Põllumajandusminister Ignas Hofmanase sõnul võivad maksumuudatused põllumajandustootjatele väga kalliks maksma minna. Ta ütleb, et ta nõuab seetõttu, et põllumajandustootjad muutuksid juriidilisteks isikuteks, et vähendada nende maksukoormust.
„Me võime praeguse korra üle vaadata, seda muuta ja julgustada põllumajandustootjaid juriidilisteks isikuteks muutuma. Nende kohtlemine ja maksustamine juriidiliste isikutena oleks õige. Kuid see on väga keeruline küsimus ja see määratakse kindlaks valitsuse ühise otsusega," ütles hr Hofman ajakirjanikele selle nädala alguses.
„Me arutame seda küsimust parlamendiliikmetega ja põllumajandustootjate kogukonnaga ning otsime neile kõige vastuvõetavama staatuse. Neil ei ole mingit sarnasust inimestega, kellel on tööleping. See on palju rohkem nagu ettevõte, millel on tootmistegevus," põhjendas põllumajandusminister.
Kõik aga märkis, et mitte iga põllumajandustootja ei pea tingimata muutuma juriidiliseks isikuks, registreerides end ümber osaühinguks (PLC) või väikeühinguks (LP), või ei pea seda kasulikuks.
„Väikepõllumajandustootjad ei pruugi isegi saavutada sellist sissetuleku taset, mis suurendaks nende GPT-d ja nende staatust ei tasuks muuta. Teine oluline kaalutlus on see, kas põllumajandusettevõte on käibemaksukohustuslasena registreeritud. Mõned inimesed tegelevad põllumajandusega, et lisada veidi oma olemasolevatele sissetulekutele või rahuldada isiklikke toiduvajadusi," ütles hr Hofman.
Kui ka enamik põllumajandustootjaid, kes teenivad elatist, on füüsilisest isikust ettevõtjad ja nende sissetuleku suhtes kohaldatakse praegu maksimaalselt 15% füüsilise isiku tulumaksu (PIT). Kui aga praegu Seimas menetluses olevad muudatused jõustuksid, maksustataks nende tegevust samamoodi nagu tavalist töötamist.
20%. GPT määraga maksustataks kuni 36 keskmist aastapalka (keskmine palk, järgmisel aastal – 82,9 tuhat eurot), 25% – alates 36 kuni 60 keskmisest aastapalgast (keskmine palk, järgmisel aastal – 82,9 tuhat eurot), – 32% – alates 60 keskmisest palgast (järgmisel aastal – üle 138,2 tuhande euro).
Ministri sõnul võivad maksumuudatused mõjutada umbes 1000 kutselist põllumajandusettevõtet.Maksumuudatused võivad mõjutada umbes 1000 kutselist põllumajandusettevõtet.„Põllumajandustootjate jaoks ei ole probleemiks mitte ainult GPT, mida nad maksavad oma maksustatavalt tulult, vaid ka „Sodra“ maks nende kasumilt. Nad peavad peaaegu poole oma sissetulekust andma maksudeks, mis ei ole normaalne," ütleb I. Hofmanas.
Er ütles, et juriidiliste isikutena tegutsevad põllumajandustootjad maksaksid proportsionaalsemaid makse ja saaksid oma tegevust palju kindlamalt teostada.
„Kui põllumajandustootja tegutseks juriidilise isikuna, maksaks ta endale palka ja makstav maks sõltuks saadud palgast. Samuti ei ole talupidajatel refinantseerimisvõimalusi, mis on teistel isikutel,– väidab MAFi juht.
„Eriti ebasoodsas olukorras on nad seetõttu, et nad riskivad mitte ainult põllumajandusettevõtte varaga, vaid ka oma isikliku varaga. Ebaõnnestumise korral võib põllumajandustootja isegi oma kodu kaotada,– väidab I. Hofmanas.
Neljapäeval, teisipäeval, läbisid Seimas esimese hääletuse mitteeluruumide omandimaksu (NPRT) muudatused - ettevõtte tulumaksu tõstmine 1%-punkti võrra, muudatused GPT-s, kehtestades kolm progressiivset määra vahemikus 20-32% kogu sissetuleku summa kohta, ja "suhkru" maksu ehk suhkrujoogi aktsiisi kehtestamine.
Es kaalutakse ka käibemaksusoodustuse kaotamist kütte, sooja vee ja küttepuude puhul, mille määraks 21% praeguse 9% asemel.
Maksusoodustuse määraks 21%.Lisaks kaalutakse kahjukindlustusmaksu kehtestamist – 10% maksustataks enamuselt kindlustusmaksetelt, kusjuures selle nn julgeolekumaksust saadav tulu suunataks kaitseks.
Finantsministeeriumi hinnangul suurendaksid need kõigi maksueelnõude vastuvõtmise korral riigi- ja omavalitsuste eelarvet järgmisel aastal 248,7 miljonit eurot ja 2027. aastal 624,6 miljonit eurot.
Osaliselt tuleks lisatulu suunata riigikaitse rahastamiseks, mis peaks järgmisel aastal suurendama tulusid 306 miljoni euro võrra ja 2027. aastal 523,6 miljoni euro võrra.
