Põllumajanduses valitsevat tööjõupuudust kompenseerivad ka välismaalased
Tööhõiveameti sõnul suureneb põllumajanduses ja metsanduses tööjõuvajaduse kasvades selles sektoris töötavate välismaalaste arv. Põllumajandustootjate esindajad väidavad, et välismaalaste ajutine töölevõtmine päästab talud pankrotist, kuid väiketalude esindaja märgib, et neil on välismaalasi raskem tööle võtta.
Tööhõiveameti andmetel töötas 1. juulil põllumajandussektoris 5,4 tuhat välismaalast – 4,6 tuhat kolmandate riikide kodanikku ja 774 eurooplast.
Tööinspektsioon teatas BNS-ile, et ei käesoleva aasta esimeses kvartalis ega eelmisel aastal ei tuvastatud välismaalaste ebaseaduslikku töötamist põllumajanduses.
Põllumajandustootjad: välismaalased on väikestele põllumajandusettevõtetele raskemini kättesaadavad
Leedu köögiviljakasvatajate liidu juhatuse esimees Paulius Andriejavas ütles BNS-ile, et köögiviljakasvatajatel on raske leida hooajalisi töötajaid, sest piirkondades on inimesed seda vähem töötada valmis, mida kaugemal nad elavad: „Nad tahavad toetusi saada, aga mitte töötada.“
Seetõttu, tema sõnul, päästab välismaalaste ajutine töölevõtmine või selliste töötajate rentimine põllumajandusettevõtteid kokkuvarisemisest.
P. Andriejavas ütleb, et tööjõuvajaduse suurenemisega kasvab ka renditöötajate arv. Tema sõnul pakuvad töötajate renditeenuseid nii Leedu ettevõtted kui ka teiste riikide firmad.
„Me saame selliseid pakkumisi. Töötaja rentimine on lihtsam, sest bürokraatia on väga suur ja põllumajandustootjad ei tea sageli isegi, kust alustada. Siis on neil kindlasti lihtsam töötaja rentida“, – rääkis ta.
P. Andriejavo andmete kohaselt on mõnes talus 10–15 protsenti töötajatest välismaalased, keda palgatakse kvalifitseerimata töödeks: saagi koristamiseks, selle müügivalmis seadmiseks, põldude hooldamiseks ja umbrohutõrjeks.
„Mõnes talus on tegemist lühiajalise tööga – üheks või kolmeks kuuks. Mujal tulevad töötajad tööle isegi aastaks. Sõltuvalt sellest, millised viisad neil on – töö-, õppimis- või ajutise elamisviisa“,– ütles ta.
Tema sõnul on köögiviljakasvatusettevõtetes kõige sagedamini töötajaid Pakistanist, Vietnamist, Filipiinidelt ja Ukrainast.
„Olgu see siis miinimumpalk või veidi suurem kui miinimumpalk, on see neile päris hea palk ja nad on valmis sellise palga eest töötama,“ – väitis P. Andriejavas.
„Nad räägivad sageli inglise keelt. Võib-olla on keelebarjäär probleemiks. Leedu keelt oskavad nad enamasti vaid minimaalselt,“ – lisas ta.
Samal ajal väidab Noorte Põllumajandustootjate ja Noorte Liidu aseesimees Vytautas Buivydas, et välismaalased on väikestele, keskmise suurusega ja pereettevõtetele raskemini kättesaadavad.
„Tuleks teada, kuidas need töötajad on jaotunud – mitmes ettevõttes nad töötavad. Näen, et seda süsteemi kasutavad väga palju just suuremad põllumajandusettevõtted. See moonutab tööturgu – ühes või mitmes seotud ettevõttes võetakse tööle kümneid, sadu või isegi rohkem töötajaid“, – rääkis põllumajandustootja.
„Kui eesmärk on töötada ainult odava tööjõuga, siis moonutab see meie konkurentsivõimet – meie pereettevõtted ei suuda enam töötada selle hinna eest, millega sissetulijad töötavad“, – kinnitas ta.
Tema sõnul kajastavad tööhõiveameti andmed seaduslikku tööd, kuid pole selge, kui palju välismaalasi töötab selles sektoris ebaseaduslikult.
Leedu teraviljakasvatajate liidu esimehe Audrius Vanago sõnul otsivad teraviljakasvatajad välismaalasi, kes oskavad käsitseda kaasaegset tehnikat, kuid töötab vaid väike osa välismaalastest.
„Põllumajandustehnika muutub igal aastal üha moodsamaks, mistõttu on vaja kõrgemate oskustega töötajaid. Kui põllumajandustootja või ettevõte pöördub tööjõuagentuuri poole ja see leiab spetsialisti, kellel on sellised oskused ja pädevus seda tehnikat käsitseda, siis sellisel juhul võtab põllumajandustootja selle töötaja tööle. Sellist nähtust ei esine massiliselt, kuid üksikuid juhtumeid näeme taludes,“ – ütles A. Vanagas.
Tema sõnul on Ukrainas suuremad talud, tehnikat on rohkem ja see on ka moodsam, mistõttu sealt tulnud töötajad leiavad Leedus tööd.
Amet: sisserändajad teevad töid, millest kohalikud hoiduvad
Ameti järelevalve- ja analüüsiosakonna juhataja Jurgita Zemblytė väidab, et sisserändajad täidavad enamasti neid töökohti, mida riigi tööandjatel on kõige raskem kohaliku tööjõuga täita.
Tema sõnul on põllumajandussektor viimastel aastatel muutumas ning kasvab nõudlus kvalifitseeritud töötajate järele, kes oskavad käsitseda automatiseeritud tehnikat, töötada GPS-süsteemide, digitaalsete lahenduste ja täppispõllumajanduse tehnoloogiatega.
„Selliste oskustega töötajate pakkumine on endiselt piiratud. Seetõttu väheneb traditsiooniliste füüsiliste tööde osakaal sektoris järjekindlalt,“ – märkis J. Zemblytė oma avalduses.
Tema sõnul teevad paljusid põllumajandustöid endiselt vanemad inimesed, samas kui noortel puudub motivatsioon: „Töövalikuid mõjutavad siin stereotüübid, et need tööd on rasked, füüsiliselt kurnavad ja halvasti tasustatud.“
Ameti esindaja kinnitusel ei ole hooajaline töötamine kõigile atraktiivne, sest inimesed otsivad pikaajalist ja stabiilsemat tööd.
J. Zemblytė sõnul mõjutab põllumajanduse atraktiivsust ka konkurents teiste sektoritega, sest ehitus- ja transpordiettevõtted pakuvad sarnase kvalifikatsiooniga töötajatele enamasti konkurentsivõimelist palka, selgemaid karjäärivõimalusi või paremaid töötingimusi.
Põllumajanduses töötavatest välismaalastest on enamik pärit Ukrainast (2,2 tuhat) ja Valgevenest (743), umbes 200 – Indiast, Usbekistanist, Filipiinidelt, Aserbaidžaanist ja Tadžikistanist, samuti Vietnamist, Venemaalt, Kõrgõzstanist, Pakistanist ja Kasahstanist. Poolakaid töötab umbes 240, rumeenlasi ja lätlasi – umbes 200 kummastki.
Põllumajandussektoris teevad kõrge kvalifikatsiooniga töid üle poole tuhande välismaalase, neist 146 on juhid, ülejäänud spetsialistid ja tehnikud. Keskmise kvalifikatsiooniga töid teevad peaaegu 3,8 tuhat välismaalast – need on seadmete ja masinate operaatorid, kvalifitseeritud töölised, teenindajad ja müüjad ning teenistujad.
Ukrainlased, valgevenelased ja usbekid töötavad enamasti põllumajandustehnika mehaanikute ja remondispetsialistidena, poolakad ja rumeenlased aga metsanduse ja metsatööstuse töötajatena – metsatöölistena. Kvalifitseerimata välistöötajaid on selles sektoris ligi 1,2 tuhat ehk 20 protsenti.
Tööhõiveamet arvutas välja, et käesoleva aasta esimesel poolaastal kuulutasid 658 tööandjat põllumajanduses ja metsanduses välja 2,8 tuhat vaba töökohta – enim tööpakkumisi registreeriti Vilniuse, Radviliškio, Pakruojo, Panevėžio, Šalčininkų, Kelmės ja Raseinių piirkondades.
1. juulil töötas Leedus töölepingute alusel kokku 187,9 tuhat välismaalast, kellest 168,7 tuhat töötajat olid pärit kolmandatest riikidest.
