Valgevene kaaliumväetiste tootja „Belaruskalij“ esitas lõpuks Leedu vastu hagi miljardite eurode suuruse kahju hüvitamiseks väetiste transiidi peatamise eest, Leedu ütleb, et ta ei nõustu kõigi hagis esitatud väidetega ja esitab oma argumendid vahekohtule, teatas transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium kolmapäeval uudisteagentuurile BNS. 

„Leedu Vabariik ei nõustu kõigi „Belaruskalij“ poolt vahekohtule esitatud hagis esitatud väidetega ja esitab oma väited eriarvamuse kohta vahekohtule ettenähtud tähtaegade jooksul“, – seisis kolmapäeval avaldatud avalduses. 

„Leedu on õigusriik ja täidab kõiki oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ning vahekohtumenetlus – on tavapärane menetlus investeerimisvaidluste lahendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et „Belaruskalij“ on esitanud nõudeid Leedu vastu, ei tähenda iseenesest nende nõuete kehtivust. Vastupidi, – Leedu on veendunud oma otsuste täielikus põhjendatusest ja seaduslikkusest“, – ütles ministeerium vastuseks BNS-i küsimustele asja edenemise kohta. 

Sanktsioonid "Belaruskali" vastu kehtestas Euroopa Liit oma liikmete ühisel nõusolekul ning Leedu rakendab neid sanktsioone, mis on praegu jõus ja avaldavad mõju, teatas ministeerium.

Ministeerium tuletab meelde, et ELi Üldkohus on juba tagasi lükanud „Belaruskalij“ hagi, milles vaidlustati sanktsioonid, ning Leedu kohtud on tagasi lükanud „Belaruskalij“ kaebused ja leidnud, et Leedu ametiasutuste otsused on seaduslikud.

„Belaruskalij“ algatas oma hagi Leedu vastu eelmise aasta oktoobris, kuid pärast seda, kui ta ei tasunud õigeaegselt arbitraažitasu, peatas kohus menetluse selle aasta 30. augustini ning pärast tasu tasumist alustati menetlust uuesti ning talle tehti ülesandeks esitada 2. detsembriks Leedu vastu üksikasjalik hagi koos konkreetsete nõuetega.

Valgevene riiklik uudisteagentuur "Belta" teatas, et hagi Leedu vastu põhineb Leedu väidetavalt ebaseaduslikul tegevusel, mis rikub ettevõtte kui välisinvestori õigusi, mis on kaitstud Leedu ja Valgevene valitsuste vahelise investeeringute edendamise ja kaitsmise lepinguga. 

„Belaruskalij“ tegevjuht Andrei Rybakov ütles agentuurile, et ettevõte on teinud kõik hagis esitatud nõuded „külma kalkulatsiooni“ käigus, et saada Leedult kulude eest täielikku hüvitist. 

Summat, mille ulatuses nõuet esitatakse, ei ole avalikustatud, kuid väetisetootja juhi sõnul on see „väga märkimisväärne“.  

BNS teatab, et see võib ulatuda umbes 1 miljardi euroni. 

„Belaruskalij“ algatas eelmise aasta oktoobris Leedu vastu investeerimisvahekohtumenetluse pärast seda, kui valitsus kuulutas jaanuaris 2022 sõlmitud kaubaveolepingu „Lietuvos geležinkeliai“ ja „Belaruskalij“ vahel kehtetuks.

Valgevene väetisgigant väidab, et lepingu lõpetamine on ebaseaduslik ja tõenäoliselt vastuolus 1999. aastal Leedu ja Valgevene vahel sõlmitud kahepoolse investeeringute edendamise ja kaitse lepinguga ning nõuab tekitatud kahju hüvitamist.

Alaline vahekohus (PCA) on teinud otsuse Valgevene ja Valgevene kasuks. Alaline vahekohus (PCA) teatas septembris, et vahekohtumenetlust juhib tunnustatud vahekohtunik Gabrielle Kaufmann-Kohler (Gabriel Kaufman Kioler) Šveitsist, samuti kuuluvad sinna tunnustatud vahekohtunikud Azzedine Kettani Marokost (kelle nimetas Valgevene) ja Zachary Douglas Ühendkuningriigist (kelle nimetas Leedu). 

Vahendusmenetluse asukoht on Genfis, Šveitsis.

Transiit „Belaruskalij“ Valgevene piirilt Klaipėda sadamasse on kestnud üle kümne aasta ja pidi kestma 2023. aasta lõpuni, kuid lõpetati 1. veebruaril 2022. aastal pärast seda, kui valitsus kinnitas, et „Lietuvos geležinkeliai“ ja „Belaruskalij“ vaheline leping, mis pidi kestma 2023. aasta lõpuni, ei vasta riigi julgeolekuhuvidele. 

„Belaruskalij“ väetisi käitles sadamas Bulk Terminal, mida kontrollivad ärimees Igor Udovitski ja „Belaruskalij“, milles „Belaruskalij“ omab 30% osalust.

Rongikaubaveoettevõte „LTG Cargo“ vedas varem umbes 11 miljonit tonni „Belaruskalij“ väetisi aastas.