Riigihalduskohus jättis põhjendamatuna rahuldamata riigi suurima lämmastikväetiste tootja „Achema“ kaebuse Riigi Energiaregulatsiooninõukogu (SERC) vastu 2024. aastaks pärast seda, kui see määras kindlaks tagatiskomponendi suuruse, mis ettevõtte väitel soodustab maagaasituru monopoolsust.

2023. aasta novembris määras VERT maagaasi ülekandehinna täiendava tagatiskomponendi suuruseks 205,93 eurot/(MWh)/päev/aastas alates 1. jaanuarist 2024). VERT määras ka LNG-terminali halduskuludeks üle 125 000 euro, mis on samuti lisatud turvalisuse lisakulu hulka.

Kui „Achema“ oma kaebuses väitis, ületas regulaator oma LNG-terminali seadusest tulenevat pädevust, määrates gaasi keskmise impordihinna.

Kui „Achema“ oma kaebuses väitis, ületas regulaator oma pädevust LNG-terminali seaduse alusel.

„LNG-terminali lisatasu tase loob tingimused turu monopoliseerimiseks ja moonutab konkurentsi, piirab kaupade vaba liikumist ning otsuse vastuvõtmisel on rikutud läbipaistvuse põhimõtet“, kohtu

.

Kohus lükkas need argumendid kui põhjendamatud ja subjektiivsed tagasi.

„Kohus märkis oma otsuses, et antud juhul ei ole nõukogu teinud kaalutlusõiguse teostamisel viga, ei ole kuritarvitanud oma volitusi ega ületanud oma kaalutlusõiguse piire ning et vaidlustatud resolutsiooni vastuvõtmisel on järgitud menetlusnorme, mistõttu puudub õiguslik alus selle tühistamiseks kaebuses esitatud põhjustel,“,“ nagu märkis piirkonna halduskohus oma otsuses.

See otsus kuulub edasikaebamisele.

Tagatisraha eesmärk on koguda vahendeid LNG-terminali toimimise tagamiseks, selle infrastruktuuri ja ühendamise kulude hüvitamiseks ning kõigi püsivate tegevuskulude katmiseks, mis ei sisaldu muudes riigi poolt reguleeritud hindades.

Turvalisuse lisamaksu suuruse määrab igal aastal kindlaks VERT, kes võib seda hiljem kohandada mitte rohkem kui kaks korda aastas.