Üks „Electronic Nose“ „Foodsniffer“ üks leiutajatest, põllumajandusliku toidutehnoloogia uuendaja, ettevõtte „ART21“ asutaja, tuntud riiklik ärimees Augustas Alešiūnas on süüdi mõistetud pettuses, altkäemaksu andmises, teiste isikute õhutamises dokumentide võltsimisele ja nende juhitud ettevõtete finantskontode petturlikul viisil haldamises.

Vilniuse piirkonnakohus määras Ales Alešiūnasile, kes esitleb end eksperdina ja mentorina, 103 000 euro suuruse trahvi. Meest ähvardas kolmandiku võrra suurem karistus, kuid ta tunnistas end süüdi ja nõustus prokuröri poolt pakutud trahvisummaga, mistõttu lõpetati kohtuasi kriminaalasjaga ja kohus määras kolmandiku võrra väiksema trahvi kui seadusega ette nähtud üks kolmandik.

Kohtunik Jurgita Kolyčienė poolt välja antud kriminaalmenetlusmäärus jõustus täna.

Etoodud süütegudega tekitatud varaline kahju on juba hüvitatud – A. Alešiūnas kandis septembris kohtueelse uurimisega majandus- ja innovatsiooniministeeriumile ning Innovatsiooniagentuurile tekitatud kahju, mis ulatus üle 130 tuhande euro, üle peaprokuratuuri deposiitkontole.

 

Euroopa delegeeritud prokurör, kes korraldas ja juhtis juhtumi uurimist, kinnitas Elta, et raha kantakse ministeeriumi ja agentuuri kontodele teisipäeval pärast kohtuotsuse jõustumist.

 

„Käsitletavas asjas on kindlaks tehtud, et varaline kahju tekkis A. Alešiūnase ja P. Kazokaitise ebaseadusliku tegevuse tõttu, mis oli seotud Euroopa Liidu ja Leedu riigieelarve vahendite pettusega, s.t. Leedu Vabariigi majandus- ja innovatsiooniministeerium ja agentuur ei oleks kannatanud varalist kahju, kui süüdistatavad ei oleks õigusvastaselt tegutsenud, mistõttu järeldatakse, et antud juhul on tuvastatud põhjuslik seos õigusvastase (kuritegeliku) tegevuse ja tekitatud kahju vahel, –, – seisab kriminaalasja määruses.

Ajas on tuvastatud, et A. Alešiūnas püüdis 4. oktoobrist 2021 kuni 28. märtsini 2022 Vilniuses etteantud plaani kohaselt saada pettuse teel Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Leedu riigieelarvest raha fiktiivsete tehingute ahela kaudu, esitades väidetavalt seadusliku järjekorra teadus- ja ekspertiisiteenuste (toodete) loomise ja seejärel nende ostu-müügi kohta ning esitades vastavalt tahtlikult fiktiivsed hinnad selliste teenuste loomise eest ning selliste teenuste (toodete) ostu ja müügi ülepaisutatud hinnad. Fiktiivsete tehingute ahelas kasutati Šveitsi ja Eesti äriühinguid.

Selles asjas on uurimise eriteenistus (SIT) ja Euroopa Prokuratuur (EPPO) samuti tuvastanud, et ajavahemikul 7. oktoobrist 2021 kuni 10. jaanuarini 2022, A. Alešiūnas andis üle 88 000 euro suurust altkäemaksu riikliku toidu- ja veterinaariaalase riskihindamise instituudi (NIVRA) endisele direktorile Gediminas Pridotkasele, vastutasuks G. Pridotkase seadusliku tegevuse eest tema volituste kasutamisel, st A. Alešiūnase poolt esindatud äriühingutele eelistamise ja ainuõiguse andmise eest instituudi osalemisel kommertskasutusele eelnevas hankemenetluses ja tulevikus.

A. Alešiūnas ütles uurijatele, et ta kohtus A. Pridotkasega 2013. aastal ärimissiooni ajal Türkmenistanis. Aastal 2021 kohtusid nad mitu korda ühes Vilniuse restoranis, mille käigus Pridotkas ütles Alešiūnasele, et tema juhitav instituut on kavas saada rahastust mitmete kommertskasutusele eelnevate hangete jaoks.

 

Selle tagamiseks, et käimasolevad kommertskasutusele eelnevad hanked kulgeksid sujuvalt ja et ei tekiks kitsaskohti, soovis hr Pridotkas, et hr Alešiūnas annaks talle altkäemaksu, ning palus tal ka korraldada altkäemaksuskeemi näidis. Alešiūnas lubas seda teha ja töötas välja altkäemaksu mehhanismi, nagu on esitatud süüdistuses.

A. Alešiūnase kohtueelne uurimine eraldati ulatuslikust kohtueelsest uurimisest, milles NMVRVI endine juht Pridotkas on süüdimõistetud ja kannab juba vanglakaristust.

See ja tema abikaasa Evelina Pridotkienė pidid selles kohtuasjas maksma riigile kokku umbes kolmandiku miljoni euro ulatuses, rohkem kui 332 800 eurot. See summa sisaldab konfiskeeritud altkäemaksu ja trahve.

A. A. Alešiūnas on avalikkuses esitatud kui uuenduslik ettevõtja ja äriingel „FoodTech“ ja „AgTech“ sektorites. Ta oli Leedus esimene, kes meelitas riskikapitalifondist investeeringuid põllumajandus- ja toiduainesektori digitaliseerimislahenduste arendamiseks. Alates 2008. aastast on tema juhitud ettevõtetesse investeeritud üle 10 miljoni euro.

„Augustas investeerib aktiivselt „AgriFood“ sektori lahendustesse, mis põhinevad tehisintellektil, spektroskoopial ja plokiahela tehnoloogiatel. Eelmisel aastal esindas tema asutatud ja juhitud ettevõte „ART21” Leedut ülemaailmsel digitaallahenduste konkursil „World Summit Awards“ keskkonna ja rohelise energia kategoorias ning „Financial Times“ sponsoreeritud Euroopa tehnoloogiauudiste platvorm „Sifted“ kandis ta „ART21” teatel „Leedu TOP Startup'ide hulka.

A . Alešiūnas on korduvalt pidanud erinevaid ettekandeid ja osalenud üritustel, millest võtsid osa ka Leedu kõrged ametnikud ja ministrid. 

2021. aasta lõpus algatasid STT keskse uurimisosakonna ametnikud ulatusliku kohtueelse uurimise pärast seda, kui STT sai teavet Euroopa Liidu ja Leedu eelarvest rahastatud riigihankelepingutes osalevate äriühingute ja projekte teostavate ja juhtivate isikute ebaseadusliku finants- ja isikliku seotuse kahtluse kohta.

„Erijuurdlusteenistuse ametnike võime avastada mitte ainult korruptiivset laadi tegusid, vaid ka keerulisi pettusi teaduslikes – Euroopa Liidu poolt rahastatud innovaatilistes projektides, on õigeaegne, selliseid edukaid ja professionaalseid uurimisi kasutatakse Euroopa Liidu finantshuve tõsiselt kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks, samal ajal on selge institutsiooniline vajadus tugevdada olemasolevaid ennetusmeetmeid, et vältida selliste kuritegelike skeemide kasutamist tulevikus," kommenteeris Euroopa delegaatprokurör V. Kukaitis.

Toomise otsusega lõpetatakse edukalt Alešiūnase vastu algatatud laiaulatuslik kriminaalmenetlus, mis oli algatatud seoses riigihangetega seotud korruptsioonikuritegudega riiklikus toidu- ja veterinaariaalase riskihindamise instituudis.

Prokuratuuri andmetel esitati menetluse käigus süüdistus kokku 29 isikule, mille tulemusel määratakse riigi ja ELi finantshuvide kaitseks varade konfiskeerimise, kahju hüvitamise ja rahaliste karistuste määramise kaudu riigile üle 700 000 000 euro.