Kas maksumuudatuste buldooser läbib kõik Leedu põllumajandusettevõtted?
Finantsministeerium, mis on juba mõnda aega kaalunud maksumuudatusi, on esitanud muudatusi mitte ainult kinnisvaramaksu, vaid ka üksikisiku tulumaksu osas. Kavandatud muudatused ei ole julgustavad. Maksumuudatused näivad minevat läbi nagu buldooser ja see on väga murettekitav," ütleb Audrius Vanagas, Leedu teraviljakasvatajate assotsiatsiooni (LGAA) juht.
Neelike põllumajandusettevõtete kaelas
„Me ei ole praeguste muudatustega nõus. Me ei saa võtta seda nii kergekäeliselt ja tõsta makse põhjendamatult“, – ütleb LGAA juht A. Vanag.
Pettumust valmistab, et põllumeeste poolt parlamendis algatatud läbirääkimised parlamendiliikmete ja fraktsioonidega ei ole andnud tulemusi. Ühtegi märkust ei võetud arvesse.
„Me näeme olulisi muudatusi, kõrget maksustamist, eriti paljulubavate keskmise suurusega perefarmide puhul“, – märgib Vanagas.
LGAA juhi hinnangul oleks nende jaoks maksuerinevuse tõus umbes 33% „See on ebaproportsionaalne, drastiline tõus“, – usub Vanag.
LGAA juht rõhutab ka, et põllumehed ei ole maksutõusude suhtes vaenulikud, eriti kui nad panustavad riigi kaitse-eelarvesse.
„Samas näeme, et rahandusministeerium suhtub maksudesse väga valikuliselt. See tähendab, et ta vaatab GPM-i ainult läbi oma prisma ja ei näe riigi sotsiaalkindlustusfondi („Sodra“) makse, mis langevad samuti põllumeeste õlgadele," ütleb Vanagas.
Hinnatakse ainult üksikuid makse, mitte nende kogumit
LGAA esindaja Vanagasele järgneb Martynas Puidokas, Leedu Põllumeeste Liidu (LŪS) aseesimees.
„Põhiline nüanss on see, et hinnatakse üksikuid elemente, näiteks GPM-i. Aga ei ole olemas kogu maksustruktuuri terviklikku hindamist põllumajandustootjate jaoks," ütles Puidokas, viidates maksumuudatustele. – Me tahame komplekssust. Kui me räägime GPMist, siis tahame rääkida ka "Sodra" maksudest.
Vanagase sõnul tekitab GPM-i ja Sodra maksude suurendamine põllumajandustootjatele suure maksukoorma.
„Praegu makstakse Sodra makse 90% maksustatavast tulust, põllumehed teevad ettepaneku vähendada seda 50%-le ja laiendada ülemmäära. See vähendaks üldist maksukoormust ja kõrvaldaks nn maksukühmu, mis koormab keskmise suurusega ja pereettevõtteid," ütles Vanagas.
„Üldiselt arvame, et makse võiks maksta miinimumpalga pealt. Siis ei tekiks küsimusi ravikindlustuse, staaži ja muude nüansside kohta, mida „Sodra“ hindab. See vähendaks ka maksukoormust“, – Vanagas jätkab ettepanekute loetlemist.
Muudatus majanduslikus seisundis
Es on ettepanekuid, et põllumajandustootjad muudaksid oma ettevõtlusstaatust, näiteks korraldaksid oma põllumajandusettevõtted ümber aktsiaseltsideks. Kuid LŪSi aseesimehe M. Puidokas'i sõnul ei ole juriidilise staatuse muutmine enamikul juhtudel praktiliselt võimalik.
„Põllumajandustootjad on paljudele inimestele võlgu, alates pankadest kuni riikliku makseasutuseni. Helistage panka ja küsige neilt, kas nad lubaksid äkki kõik kohustused üle kanda UAB‘ams“, – märgib LŪSi aseesimees.
„Isegi kui leiutataks automaatne lahendus, mis muudaks kõik põllumajandustootjad juriidilisteks isikuteks, tekiksid teised probleemid“, – usub M. Puidokas.
Pärast on paljud põllumajandustootjad pensionieas ja on juba elu jooksul "Sodrale" palju makse maksnud. Kui nad muutuksid juriidilisteks isikuteks, oleksid nad sunnitud ise töötama ja uuesti makse maksma, mis ei oleks õiglane.
FFA asepresident juhib tähelepanu sellele, et põllumajandustootjate töö on ainulaadne ja neid ei ole õiglane võrrelda advokaatide, notarite või töölepinguga inimeste tööga. Seetõttu tuleks makse arvutada teisiti.
„Me tahaksime algatada muudatusi, mis looksid eraldi majandusliku staatuse – majandustegevuse, st talumajapidamise. See ei oleks Euroopas täiesti uus, näiteid on olemas. Aga loomulikult ei saa me kõike teistest riikidest pimesi kopeerida, sest maksusüsteemid on erinevad," ütles Puidokas.
Muudatused on aga mõlema kõneleja sõnul hetkel lihtsalt unustanud maksusüsteemi ja kavandatavaid muudatusi põhjalikult hinnata.
Kaheksakümnendas osas on valitsus lihtsalt unustanud hinnata maksusüsteemi ja kavandatavaid muudatusi.
