Elanikke kutsutakse üles registreerima teokarpe, kuid abi ei pruugi tulla: 440 tuhat eurot on juba ammu jaotatud
Kui keskkonnaministeerium kuulutas välja üleskutse elanikele registreerida invasiivsete teokarpide leidukohti ja tuletas meelde, et nende hävitamiseks on eraldatud umbes 440 tuhat eurot, jäi paljudele mulje, et teokeste registreerimise järel võib oodata ka praktilist abi. Siiski selgus, et rahalised vahendid on juba ammu jaotatud ning leidukohtade registreerimine ei tähenda veel iseenesest, et teokesi hävitatakse.
Toetus on juba jaotatud
Keskkonnaprojektide haldusagentuur (APVA) selgitas, et 440 tuhat eurot ei ole uuesti eraldatud summa. See jaotati juba esimese ühisprojekti „Invasiivsete liikide hävitamine ja kontroll” raames toimunud konkursi käigus, mis kestis käesoleva aasta 6. jaanuarist 1. aprillini.
Selle aja jooksul laekus 134 taotlust, millest 87 esitasid füüsilised isikud, 31 – omavalitsuste haldusasutused ja 16 – muud juriidilised isikud.
Seega ei saanud rahastust kasutada mitte ainult omavalitsused või riigiasutused. Vastupidi – taotlusi esitasid aktiivselt ka elanikud.
APVA sõnul võivad projektide elluviijad rahastust kasutada mitte ainult teokarpide hävitamiseks, vaid ka populatsiooni reguleerimise kavade koostamiseks, niitmiseks, paljunemiskohtade korrastamiseks, püüniste, molluskitsiidide ja muude vahendite soetamiseks. Töid tuleb teostada neli aastat järjest, viiendal aastal peavad projektide elluviijad territooriumi hooldust rahastama oma vahenditest.
Leiu koha registreerimise järel ei tule keegi automaatselt kohale
Kõige suurema segaduse tekitas siiski mitte rahastamine ise, vaid keskkonnaministeeriumi teavitustöö.
Teates kutsuti elanikke üles registreerima hispaania arionite leidukohti, mistõttu osa inimesi arvas, et see võib olla seotud võimalusega saada abi nende invasiivsete teokeste hävitamisel.
APVA rõhutab aga, et see ei ole nii.
„Leiu koha registreerimine ei tähenda iseenesest, et seal korraldatakse hävitustöid. Selliseid töid võib teha ainult nendes piirkondades, mis on kaasatud heakskiidetud projektidesse“, – märkis agentuur.
Elanike esitatud andmeid kasutatakse eelkõige invasiivsete liikide leviku jälgimiseks ja edasiste tõrjemeetmete planeerimiseks.
Aednikud igatsesid selgust
Leedu Aednike Ühenduste Assotsiatsiooni juhatuse esimees Giedrius Markūnas ütleb, et ministeeriumi teate järel tekkis rohkem küsimusi kui vastuseid.
„See keskkonnaministeeriumi üleskutse on kummaline – registreerida leidukoht ja mis sellest siis saab? Kas keegi tuleb seda hävitama?“ – arutles ta.
Intervjueeritava sõnul puudus üldsusel selge teave selle kohta, et rahastamisetapp on juba lõppenud.
„Toetus oli tõepoolest märkimisväärne, seetõttu on huvitav, kuhu need rahad lähevad ja miks seda toetust laiemale ringile ei tutvustata,“ ütles G. Markūnas.
Tema sõnul, kui sarnased toetusmeetmed oleksid elanikele tulevikus kättesaadavad, kasutaksid neid mitte ainult üksikisikud, vaid ka aiandusühingud.
„Isegi ühingu nimel oleks võimalik toetust taotleda – nii teokeste kui ka Sosnovski baršči hävitamiseks. Eriti kasulik oleks see mahajäetud kruntide korrastamisel,“ – on veendunud ühingu juhataja.
Tuleb veel üks üleskutse
G. Markūno sõnul ei piisa ainult rahastamisest. Palju olulisem on, et kõik maaomanikud võitleksid invasiivsete teokarpidega.
„Neil, kes hooldavad oma krunte, niidavad muru või korjavad teokarpe, on neid seal vähem. Kuid on palju hooletusse jäetud krunte. Vaja on ühiseid meetmeid – suuremat vastutust hooldamata alade eest, vastasel juhul probleem kuhugi ei kao“, – väitis ta.
APVA kinnitas, et suurem osa 6 miljonist eurost, mis oli eraldatud kõigi kuue invasiivse liigi hävitamiseks, on juba esimese konkursi käigus jaotatud. Siiski on käesoleva aasta lõpuks kavas kuulutada välja teine projektikonkurss järelejäänud vahendite kasutamiseks.
Praegu valmistab keskkonnaministeerium ette rahastamistingimuste muudatusi, mille järel saavad füüsilised ja juriidilised isikud uuesti taotlusi esitada. APVA lubab uuest konkursist eraldi teavitada.
