Leedu puidueksport vähenes 8%.
Puidu Puidu ja sellest valmistatud toodete (sh paber ja sellest valmistatud tooted, mööbel) kaubandus vähenes 2024. aasta esimesel poolel aeglasemalt kui kogu väliskaubandus. aasta esimesel poolaastal vähenes puidu ja puittoodete ekspordi väärtus 5,2% võrra 2,06 miljardi euroni. Puidu ja puittoodete osakaal koguekspordis suurenes aastaga 10,7%-lt 11,0%-le. See puidu ja puittoodete ekspordi vähenemine on suures osas tingitud mööbli ekspordi 5%-lisest vähenemisest. Ümarpuidu ekspordi väärtus vähenes kiiremini kui mööbli eksport – 15%. Kokkupandavate puitehitiste ekspordi väärtus vähenes 12%, paberi ja pabertoodete ekspordi väärtus aga 11%.
Saksamaa turul müüdud puidu ja puittoodete väärtus oli 248 miljonit eurot, mis on 3,7% väiksem kui 2023. aastal. Eksport Rootsi vähenes 11,3% võrra 183 miljoni euroni. Eksport Ühendkuningriiki vähenes 4,4% võrra 174 miljoni euroni ja Norrasse 13% võrra 133 miljoni euroni. Eksport Poola kasvas 2,5% võrra 157 miljoni euroni ja Taani 5% võrra 135 miljoni euroni.
Liha ja lihatoodete import vähenes 2024. aasta esimesel poolel 4,2% võrra 830 miljoni euroni. Puiduhakke, -graanulite ja -briketi impordi väärtus vähenes 2023. aasta sama perioodiga võrreldes poole võrra. Puitspooni väärtus vähenes 21% ja vineeri väärtus 16%. Paberi ja pabertoodete import vähenes suhteliselt vähe – 4%. Nende toodete import ulatus 2024. aasta esimesel poolel 263 miljoni euroni.
Liha ja lihatoodete peamine import toimus Poolast – 240 miljoni euro eest. Import Lätist ulatus 119 miljoni euroni. Import Poolast vähenes 0,8% ja Lätist 9,4%. Import Saksamaalt vähenes 4,5% võrra 71 miljoni euroni. Import Rootsist oli 56 miljonit eurot, mis on 13% väiksem kui 2023. aastal. Import Ukrainast vähenes 8,9% võrra 52 miljoni euroni.
Eksporditud puidu ja puittoodete väärtus oli kaks ja pool korda suurem kui imporditud kaupade väärtus ning positiivne kaubandusbilanss vähenes aasta jooksul 1,3 miljardilt eurolt 1,2 miljardile eurole.
Täispuit
Eksport. 2024. aasta esimesel poolaastal oli ümarpuidu (v.a küttepuud) eksport 848 000 m³ ehk 4% rohkem kui aasta varem. Eksport suurenes 385 tuhandelt m³ lt esimeses kvartalis 463 tuhandele m³ lt teises kvartalis. Okaspuidu eksport suurenes võrreldes 2023. aastaga 19% võrra 636 tuhande m³ -ni, samas kui lehtpuidu eksport vähenes 25% võrra 212 tuhande m³ -ni.
Lätti eksporditi poolaasta jooksul 424 tuhat m³ puitu. See on 5% vähem kui 2023. aastal. 222 tuhat m³ sellest mahust veeti teises kvartalis. 2024. aasta esimesel poolaastal eksporditi Lätti 354 tuhat m³ okaspuidust saematerjali. Võrreldes 2023. aastaga vähenes eksporditud puidu maht 3%. Esimese kvartali (179 tuhat m³) ja teise kvartali (176 tuhat m³) ekspordimahud olid väga sarnased. Lehtpuidu tselluloosi eksport suurenes 24 tuhandelt m³ -lt esimeses kvartalis 47 tuhandele m³ -le teises kvartalis. Kogueksport oli 70 tuhat m³. See on 15% vähem kui aasta tagasi.Eksport Rootsi kasvas 65% võrra 158 000 m³ -ni. Teises kvartalis eksporditi 93 000 m³ puitu. 2023. aastal moodustas põhilise osa ekspordist kasemass. 2024. aastal eksporditi enim okaspuupuitu – 110 tuhat m³. Sellest kogusest 71 tuhat m³ eksporditi teises kvartalis. Koivupaberipuu eksport oli 48 tuhat m³, 30% vähem kui 2023. aastal. 22 tuhat m³ eksporditi teises kvartalis, 13% vähem kui esimeses kvartalis.
Poola ümarpuidu eksport ulatus esimesel poolaastal 113 tuhat m³, 30% vähem kui 2023. aastal. 59 tuhat m³ eksporditi esimeses kvartalis. Teises kvartalis oli eksport 54 tuhat m³ ehk 12% vähem kui 2023. aastal. Suurem osa Poola turul müüdud puidu mahust (65 tuhat m³) oli lehtpuit. Teises kvartalis eksporditi sellest puidust 32 000 m³. Pehme puidu eksport vähenes aastaga 28% võrra 47 tuhande m³ -ni. Selle puidu eksport oli aktiivsem esimeses kvartalis, kui seda puitu eksporditi 26 000 m³.Eksport Soome suurenes 76 tuhande m³ peale 70 tuhande m³ 2023. aasta 70 tuhande m³ peale. Teises kvartalis eksporditi 47 tuhat m³ puitu. Suurema osa ekspordist (51 tuhat m³) moodustas okaspuidumass. Lehtpuidu eksport suurenes aastaga veerandi võrra, lehtpuidu eksport aga vähenes 12% võrra 26 tuhande m³ -ni.Eksport Hiinasse kasvas 1,3 tuhandelt m³ 2023. aastal 44 tuhande m³ 2024. aastal. Suurem osa sellest mahust (28 tuhat m³) tarniti teises kvartalis. Hiinasse eksporditi ainult okaspuitu.
Eksport. Ümarpuidu import oli poolaastal 195 tuhat m³. Võrreldes 2023. aastaga suurenes import 17%. Pool sellest mahust – 98 tuhat m³ imporditi teises kvartalis.
Import Lätist kasvas 42% võrra 107 tuhande m³ -ni. Peamine saadetis sellest riigist on lehtpuit. Esimeses ja teises kvartalis oli import vastavalt 56 000 m³ ja 50 000 m³. Okaspuidust tarniti esimesel poolaastal 1 000 m³.
Poola import vähenes 3% võrra 85 tuhande m³ -ni. Erinevalt Lätist moodustas Poola enamiku okaspuidu saadetistest. Teises kvartalis suurenes import Poolast 46 000 m³ -ni. Lehtpuidu import ulatus poolaasta jooksul 1 000 m³.
Puit
Eksport. 2024. aasta esimesel poolaastal eksporditi 563 tuhat m³ saematerjali, mis on 16% rohkem kui 2023. aastal. Okaspuidu eksport oli aasta algusest alates 450 tuhat m³, mis on 22% rohkem kui 2023. aastal. 213 tuhat m³ eksporditi esimeses kvartalis ja 238 tuhat m³ teises kvartalis. Esimesel poolaastal ulatusid lehtpuidu saadetised 113 000 m³ -ni. Esimeses kvartalis oli eksport 56 tuhat m³ ja teises kvartalis 57 tuhat m³. Esimesel poolaastal oli eksport 3% väiksem kui 2023. aastal.
Saksamaa on tänavu muutunud peamiseks okaspuupuidu ekspordituruks. See moodustas 49 tuhat m³ ekspordist. Võrreldes 2023. aastaga kasvas eksport 6%. Eksport Prantsusmaale vähenes 8% võrra, 46 000 m³ okaspuupuuni. Austraalia ja Lõuna-Korea jäid peamisteks turgudeks väljaspool Euroopat. Nendesse riikidesse eksporditi vastavalt 44 000 m³ ja 42 000 m³ okaspuidust saematerjali. Eksport nendesse riikidesse suurenes kolmandiku võrra. Kõigil neljal eespool nimetatud turul oli müük teises kvartalis väiksem kui esimeses kvartalis. Eksport Prantsusmaale ja Lõuna-Koreasse vähenes teises kvartalis veidi. Samal ajal vähenes müük Saksamaale ja Austraaliasse veerandi võrra, vastavalt 21 tuhande m³ ja 19 tuhande m³ -ni. Ekspordi vähenemist nendesse riikidesse tasakaalustas teises kvartalis ekspordi suurenemine Madalmaadesse, Hispaaniasse, Iisraeli ja Saudi Araabiasse ning Belgiasse. Nendesse riikidesse eksporditi poolaasta jooksul vastavalt 33 000 m³, 32 000 m³, 31 000 m³, 31 000 m³ ja 27 000 m³ okaspuidust saematerjali.
Saksamaa oli jätkuvalt peamine lehtpuidu saeturg. Siin müüdi 44 tuhat m³ lehtpuidu saematerjali ehk 39% kogumahust. Võrreldes 2023. aastaga kasvas müük 13%. Eksport Belgiasse vähenes 21% võrra 12 000 m³ -ni. Eksport Madalmaadesse jäi stabiilselt 7 tuhande m³ tasemele. Müük Itaalia turul vähenes 9 000 m³ -lt 6 000 m³ -le.Import. 2024. aasta esimesel poolel oli saematerjali import 304 tuhat m³ ehk 2% rohkem kui 2023. aastal. 2024. aasta esimesel poolel suurenes okaspuu import 5% võrra 239 tuhande m³ -ni. Teises kvartalis oli selle puidu import 158 tuhat m³. Lehtpuidu import oli 65 tuhat m³. See on 9% vähem kui aasta tagasi. Sellest mahust 31 tuhat m³ – teises kvartalis.2024. aasta esimesel poolel tuli 28% saematerjali impordist Lätist. 2024. aastal kasvas sealt pärit import 3% võrra 84 tuhande m³ -ni. Suurem osa impordist oli saematerjali. Import ulatus poole aastaga 71 tuhande m³ -ni. See on 7% rohkem kui 2023. aastal. Lehtpuidu import oli esimesel poolaastal 13,0 tuhat m³ ehk 15% vähem kui 2023. aastal. Teises kvartalis oli import 6,6 tuhat m³.
Ukraina okaspuidust saematerjali import kasvas poolteist korda. Esimesel poolaastal ulatus import 47 000 m³. Teises kvartalis imporditi sellest kogusest koguni 28 000 m³.2024. aastal suurenes järk-järgult okaspuupuidu import Rootsist. Esimeses kvartalis ulatus import 19 000 m³ ja teises kvartalis 24 000 m³. Vaatamata sellele kasvule jääb import Rootsist alla 2023. aasta esimese poolaasta 65 000 m³ selle puidu taseme.
Soome ja Eesti okaspuiduvineeri import suurenesid kümnendiku võrra, vastavalt 33 000 m³ ja 28 000 m³ -ni.Soome ja Eesti import kasvasid vastavalt 33 000 m³ ja 28 000 m³ -ni.Suurima mahuga imporditi lehtpuidust Ukrainast. Aasta jooksul vähenes see 25 000 m³ -lt 23 000 m³ -le. Esimeses ja teises kvartalis oli import kumbki 11 000 m³. Suurema osa Ukrainast imporditud puidust moodustas tamm, mida esimesel poolaastal imporditi 15 tuhat m³. Teises kvartalis oli import 7,8 tuhat m³.
Poolast imporditud saematerjal vähenes 20 tuhandelt m³ lt 17 tuhandele m³ le. Teises kvartalis oli selle puidu import 7,7 tuhat m³. Tammepuidu import ulatus poolaasta jooksul 15 000 m³ - sarnane maht nagu Ukrainast.
MööbelEksport. 2024. aasta esimesel poolaastal eksportis Leedu mööblit 1,131 miljoni euro väärtuses, mis on 5% vähem kui 2023. aastal. Teises kvartalis ulatus mööbli eksport 557 miljoni euroni, mis on samas suurusjärgus kui 2023. aastal. puitmööbli eksport suurenes 357 miljonilt eurolt esimeses kvartalis 364 miljoni euroni teises kvartalis. Eksport ulatus esimesel poolaastal 720 miljoni euroni. 2023. aasta vastaval perioodil ulatus eksport 773 miljoni euroni.
Saksamaa on muutunud peamiseks mööblituruks, moodustades 12% (2023. aastal 11%) mööbliekspordist. Rootsi moodustas 11% (13% aastal 2023), Ühendkuningriik 11% (10%) ja Norra 8% (8%).
Saksamaal müüdi poole aasta jooksul mööblit 134 miljoni euro väärtuses, mis on sama palju kui aastal 2023. Teises kvartalis vähenes mööbli eksport võrreldes esimese kvartaliga, ulatudes 63 miljoni euroni, kuid see oli 17% suurem kui aastal 2023.Situatsioon oli sarnane Ühendkuningriigi ja Norra turul. Esimeses kvartalis ulatus mööblieksport Ühendkuningriiki 62 miljoni euroni. Teises kvartalis vähenes eksport 58 miljoni euroni, kuid see summa oli sarnane 2023. aasta vastava kvartaliga. Norra turul müüdud mööbli väärtus vähenes poolaasta jooksul 7% võrra 89 miljoni euroni. Teises kvartalis ulatus mööbli müük sellel turul 43 miljoni euroni. See on kooskõlas 2023. aasta müügiga.
Mööbli eksport Rootsi oli 127 miljonit eurot ehk 15% vähem kui 2023. aastal. Teises kvartalis eksporditud mööbli väärtus oli 9% väiksem võrreldes 2023. aasta vastava perioodiga.
Mööbli eksport USAsse ulatus esimeses kvartalis 33 miljoni euroni. Teises kvartalis suurenes eksport 37 miljoni euroni. Poolaasta ekspordi koguväärtus 70 miljonit eurot oli 29% väiksem kui 2023. aastal.
Frangimaa oli üks väheseid riike, kus mööbli müük kasvas. Kasv oli 3% ja müük oli 80 miljonit eurot. Mõlemas kvartalis müüdi Prantsusmaal mööblit 40 miljoni euro eest.
Puidust mööbli müük ulatus poolaasta jooksul 720 miljoni euroni. See moodustas 64% kogu eksporditud mööbli väärtusest. Puitmööbli eksport vähenes aastaga 7%. Peamine puitmööbli eksporditurg on endiselt Ühendkuningriik. Esimesel poolaastal ulatus müük 93 miljoni euroni. See moodustas 77% mööbli koguväärtusest. Eksport Saksamaale oli 88 miljonit eurot, USAsse ja Rootsi 59 miljonit eurot ning Prantsusmaale 57 miljonit eurot.
Import. 2024. aasta esimesel poolel kasvas mööbli import võrreldes 2023. aasta sama perioodiga 4%, ulatudes 181 miljoni euroni. Teises kvartalis ulatus mööbli import 92 miljoni euroni. See on 7% suurem kui 2023. aastal. 2023. aasta esimesel poolaastal ulatus puitmööbli import 58 miljoni euroni. Import kasvas 4%. Teises kvartalis ulatus puitmööbli import 28 miljoni euroni, mis on 9% rohkem kui 2023. aastal.
2024. aasta esimesel poolaastal ulatus mööbli import Poolast 51 miljoni euroni, mis on 3% vähem kui 2023. aastal. 2023. aasta teise kvartali import (23 miljonit eurot) oli 8% väiksem kui 2023. aastal. Import Itaaliast vähenes 15% võrra 17 miljoni euroni. Mööbli import ulatus teises kvartalis 8,7 miljoni euroni ehk 6% vähem kui 2023. aastal.
Mööbli import Hiinast vähenes oluliselt 2023. aastal. aastal hakkas see taas kasvama. 2024. aasta teises kvartalis ulatus mööbli import 23 miljoni euroni ehk 21% rohkem kui 2023. aastal.
Saksa eksportijad suurendasid oma müüki ka Leedu turul. Nende müük kasvas 2023. aasta 16 miljonilt eurolt 20 miljoni euroni. Teises kvartalis ulatus imporditud mööbli väärtus 10 miljoni euroni, mis on 32% rohkem kui 2023. aastal.
Puitmööbel moodustas 32% impordist. Poolast imporditi 46%, Saksamaalt 41%, Itaaliast 27% ja Hiinast 3%.
