Leedu puidueksport vähenes eelmisel aastal 2,4%.

Liha ja lihatoodete ekspordi väärtus Leedust langes eelmisel aastal 2,4% võrra 4,2 miljardi euroni, samas kui import vähenes 0,1% võrra 1,7 miljardi euroni, selgub Riigimetsaameti andmetest.

Eraldise puidu ja puittoodete eksport suurenes eelmisel aastal mahuliselt, kuid vähenes väärtuse poolest, teatas amet. Samal ajal ei vähenenud import nii kiiresti kui riigi koguimport, suurendades selle osakaalu 3,7%-lt 4%-le.

Eksporditud saematerjali väärtus suurenes aastaga 12%, samas kui ümarpuidu – väärtus suurenes 10%. Selle sektori osakaal riigi koguekspordis suurenes aastaga 10,7%-lt 11,4%-le. 

Samba eksport kasvas 14% võrra 1,1 miljoni kuupmeetrini, import 4% võrra 581 000 kuupmeetrini ning ümarpuu ja ümarpuidu eksport 19% ja veerandi võrra vastavalt 1,8 miljoni kuupmeetrini ja 417 000 kuupmeetrini. 

Läti müük oli eelmisel aastal 896 000 kuupmeetrit ümarpuitu (4% rohkem kui 2023. aastal), järgnesid Rootsi 321 000 kuupmeetrit (kaks korda rohkem), Poola 239 000 kuupmeetrit (17% vähem), Soome 157 000 kuupmeetrit (kolmandiku võrra rohkem) ja Hiina 132 000 kuupmeetrit (6,3 korda rohkem).

Leedu eksportis mullu mööblit 2,32 miljardi euro väärtuses – 3% vähem kui aasta varem, samas kui import – 338 miljoni euro väärtuses – 3% vähem. 

Paberi ja pabertoodete impordi väärtus kasvas eelmisel aastal 4%, samas kui puitkiudplaadi väärtus – vähenes 2%, puitkonteinerite väärtus – 11% ning pelletite ja brikettide väärtus – 46%.