ELi põllumajandussektor on Hiina kaubandussõja tõttu ohustatud kahjude tõttu

Euroopa ja Hiina vaheliste kaubanduspingete eskaleerumine võib avaldada püsivat mõju eksporditurgudele ja hindadele Euroopa Liidu (EL) siseturul, selgub rahvusvahelise riskijuhtimise ettevõtte Coface uuest aruandest.

Kui Euroopa otsustas oktoobris kehtestada Hiina elektriautodele tollimaksud, reageeris Peking kohe, teatades tollimaksudest Euroopa brändi, eelkõige Prantsuse konjaki ja Armagnac'i impordile, mille suhtes on alates 2024. aasta algusest algatatud dumpingu uurimine.

Kaasaegselt on Hiina algatanud uurimise Euroopa piimatoodete ja sealiha ebaõiglaste subsiidiumide kohta. Brüsseli ja Pekingi vahel on kujunemas uus kaubanduspingete ajastu ning president Donald Trumpi peatset tagasipöördumist Valgesse Majja tõstab esile uute kaubandussõdade ohu.

Hiina vastus Euroopa elektriautode tariifidele on suunatud Euroopa põhiekspordi vastu, oodates tulevasi kaubandusläbirääkimisi. Hiina uuringud keskenduvad tariife toetavate riikide - Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia - põllumajandus- ja toidukaupadele.

Prantsusmaa bränditootjad, eriti need, kelle luksusbrändid on vähem tuntud, on alates oktoobri lõpust seisnud Hiinas silmitsi tariifidega.

Järgmisel võivad Euroopa sea- ja piimasektorid samuti puutuda kokku tariifidega, mis mõjutab hindu kogu väärtusahelas, eriti Prantsusmaal ja Hispaanias.

Kasvanduste puhul võib see mõjutada hindu kogu väärtusahela ulatuses.

Hiina kasutab Euroopa olukorda ära

Peking on võtnud sihikule Euroopa majanduse olulise sektori, mis moodustab umbes 3% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja 13% töökohtadest. Need uuringud keskenduvad ka dünaamilisele ekspordisektorile, mis annab positiivse panuse Euroopa kaubandusbilanssi.

2022. aastal oli ELi põllumajandus- ja toiduainekaubanduse ülejääk 33 miljardit eurot, samas kui põllumajandus- ja toiduainekspordi kogumaht oli 200 miljardit eurot.

Hiina on teadlik, et ELi põllumajandus- ja toiduainetööstus on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames tugevalt subsideeritud. Brändi ja sealiha suhtes kohaldatakse praegu dumpinguvastaseid uurimisi, piima suhtes aga subsiidiumidevastast uurimist.

Kevadel tõid mitmes Euroopa riigis toimunud põllumajandusprotestid esile kasvava lõhe Euroopa valitsuste ja põllumajandustootjate vahel. Hiina ametiasutused kasutavad seega olukorda Euroopas ära, et suurendada survet Brüsselile.

Kriitiliselt kritiseerides Euroopa põllumajanduse toetamist, ei võta Hiina sihikule mitte ainult ühist põllumajanduspoliitikat, mille üle EL on erimeelsusi, vaid osutab ka selle peamistele kasusaajatele, kellest mõned on Brüsselis toetanud Hiina elektriautodele tollimaksude kehtestamist.

Sinna hulka kuulub Prantsusmaa, mis on suurim ühise põllumajanduspoliitika toetuste saaja, millele järgnevad Hispaania ja Saksamaa.

Kaasa väljakutse ka hiinlastele

Hiina vasturünnak võib aga paljastada põhimõttelised probleemid tema enda põllumajandusliku toidutööstuse sektoris. Nagu ka teistes Hiina sektorites, ületab pakkumine praegu nõudlust, mis surub põllumajandustoodete hindu alla ja ohustab põllumajandusettevõtete majanduslikku elujõulisust.

2024. aasta esimese kümne kuu jooksul on piimahinnad aastaga 3 protsenti ja sealiha hinnad 23 protsenti langenud võrreldes viimase kolme aastaga. 

Sanktsioone Euroopa piima ja sealiha impordi suhtes saab seega kasutada mitte ainult läbirääkimisteks Euroopa Komisjoniga, vaid ka turu küllastumise vähendamiseks. Kuid erinevalt terasest on Pekingi võimalused eksportida oma ülemäärast piimatoodangut väga piiratud. 

2008. aastal mõjutas ulatuslik piima saastumine melamiiniga rohkem kui 300 000 last. 52 000 last sattus haiglasse ja vähemalt kuus imikut suri. Sellest ajast alates on vähesed riigid nõus Hiina piima importima.

Prantsusmaa brändi on seni kandnud Hiina ja Euroopa vaheliste kaubandussuhete kasvavate pingete peavalu. Mõned nädalad tagasi teatas Peking, et just sellele kehtestatakse nüüd keskmiselt 35% tariif. Euroopa eksport Hiinasse on peamiselt Prantsuse konjak, samuti Armagnac.

Hiina on Prantsusmaa konjaki jaoks USA järel suuruselt teine eksporditurg, mis moodustab veerandi kogu ekspordist, mistõttu on see sektori jaoks väga oluline turg. „Coface“ andmetel on tõenäoline, et Hiina tarbijad võtavad kõrgema ja kõrgeima hinnaklassi kangete alkohoolsete jookide tollimaksude kehtestamisest tuleneva hinnatõusu osaliselt omaks ning see mõjutab müüki vaid piiratud määral.

See mõjuks aga palju märkimisväärsemalt negatiivselt vähem prestiižsete brändide müügile Hiina turul.

Seevastu vähem prestiižsete brändide müügile oleks sellel palju suurem negatiivne mõju.

Potentsiaalne ahelreaktsioon

Aastat hiljem võidakse sarnaseid tariife kohaldada sealiha ja piimatoodete suhtes. Hiina ekspordituru kaotamine paneks Euroopa piima- ja sealihaettevõtetele suure koormuse ning tooks kaasa hinnatõusu Euroopas.

Prantsusmaa ja Hispaania kannataksid kõige rohkem võimalike Hiina tariifide tõttu sea- ja piimatoodetele. Hiina on Prantsusmaa peamine ekspordi sihtkoht piima ja vadaku puhul ning suuruselt teine turg sealiha puhul. Hiina moodustab ka 11% Hispaania sealiha ekspordist – see on teine pärast Itaaliat. Põllumajandustootjate ja töötlejate sissetuleku vähenemine halvendaks veelgi nende kahe sektori olukorda nendes riikides.

Hiina ja Euroopa vaheliste kaubandussuhete halvenemine võib avaldada mõju. Kahepoolsete lepingute puudumisel võivad Hiina uurimised ja võimalikud tariifsed tõkked laieneda ka teistele toodetele.

Haigepingeid jätkub tõenäoliselt, arvestades Brüsseli kavatsust piirata Hiina elektriautode massilist sissevoolu Euroopa turule, Maailma Kaubandusorganisatsiooni piiratud rolli globaalsete kaubandussuhete reguleerijana ning halvenevat globaalset geopoliitilist ja majanduslikku olukorda. Ohustatud põllumajandus- ja toidukaupade hulka kuuluvad juust ja vein ning šampanja.

Peking võib sundida Hiina autofirmasid vähendama investeeringuid Euroopas. See süvendaks veelgi Euroopa riikide vahelisi lahkarvamusi, mis paneksid vastamisi põllumajandushiiud – Prantsusmaa, Itaalia, Poola – ja Kesk-Euroopa autotööstuse.