Teravilja ülejääk Austraalias: mis saab edasi?

Austraalia teraviljasektor elab praegu läbi kontrastset perioodi, kus saagikus on üks ajaloo suurimaid, kuid turul suureneb hinnasurve ja kasumlikkus väheneb. Kuigi tootmistulemused on head, muutuvad põllumajandustootjate tulevikuväljavaated üha raskemaks, teatab Saksa ajakirjandus.

Rekordiline saak, kuid ebaühtlased tingimused

Austraalia 2025/26. aasta taliviljasaak peaks tõusma 2025/26. aastal 68,4 miljoni tonnini, mis on kõigi aegade teine parim tulemus ja ületab tunduvalt viimaste aastate keskmist. Kõige rohkem kasvasid nisu, oder ja raps, samas kui suviviljad (nagu sorgo ja riis) – vähenesid.

Kuigi hooaja algus oli mõnes kohas kuiv, aitasid hilisemad vihmad ja soodsad ilmastikutingimused kaasa väga heade tulemuste saavutamisele. Lääne-Austraalias saavutati isegi rekordsaak, samas kui Lõuna-Austraalias ja Victorias ületasid saagid samuti ootusi, hoolimata raskest algusest.

Nisu saagikus kasvas peaaegu 36 miljoni tonnini, odra saavutas rekordtaseme ja rapsi saagikus tõusis suuruselt teiseks. Kasvu põhjustasid peamiselt paranenud saagikus ja suuremad põllukultuuride pindalad.

Hinnasurve ja halvenevad väljavaated

Kõikidest saagist hoolimata valitseb turul pessimism. Ülemaailmne teravilja pakkumine on piiratud, mis muudab hinnatõusu keeruliseks. Tugev konkurents Venemaa, ELi ja USA poolt ning Hiina impordi vähenemine avaldavad täiendavat survet Austraalia eksportijatele.

Kõrged varud ja uued saagid piiravad hinnatõusu võimalusi, vähendades põllumajandustootjate sissetulekut. Hooajal 2026/27 prognoositakse brutomarginaalide vähenemist kõigis osariikides. Seda raskendavad kõrged sisendkulud, eelkõige väetiste hinnad, ja Austraalia dollari võimalik tugevus.

Kasvatajad võivad tulevikus keskenduda rohkem stabiilsematele kultuuridele, näiteks odrale, samas kui raps jääb suurema kasumlikkuse potentsiaali tõttu atraktiivseks, hoolimata suuremast alginvesteeringust.

Kasvatajad võivad tulevikus keskenduda stabiilsematele kultuuridele, näiteks odrale, samas kui rapsi kasvatamine jääb suurema kasumlikkuse potentsiaali tõttu atraktiivseks.