Konstitutsioonikohus (RK) on tagastanud Seimi liikmete rühma taotluse hinnata, kas karusloomade ettevõtluse keeld on kooskõlas põhiseaduse majandustegevuse piiramist käsitlevate sätetega. Taotluse võivad algatajad uuesti esitada.

Parlamendiliikmete taotlus lükati tagasi, sest see ei vastanud nõuetele ja selle autorid ei põhjendanud nõuetekohaselt oma väidet, et keelu muudatuste koostamisel on rikutud seadusandlikku menetlust, teatas KK neljapäeval.

„Leides, et taotlus ei vastanud põhiseaduskohtu seaduse nõuetele, tagastas CC selle taotlejale. Seaduse kohaselt ei võta taotluse tagastamine taotlejalt õigust pöörduda üldises menetluses CC poole, kui puudused on kõrvaldatud," teatas CC oma avalduses.

Parlamendiliikmed väitsid oma kaebuses, et karusloomafarmid keelustava Loomade heaolu ja kaitse seaduse muudatuste koostamisel ei olnud piisavalt põhjendatud selle mõju ja põhiseaduspärasust. 

Komisjoni hinnangul ei esitanud parlamendiliikmed õiguslikke põhjendusi, miks oleks pidanud läbi viima nende poolt täpsustatud õigusliku regulatsiooni ulatuse ja olemuse mõjuhinnangu ning miks ei sobinud see muudatuste ettevalmistamise käigus läbi viidud mõjuhinnang.

Seadusemuudatuste ettevalmistamise käigus läbi viidud mõjuhinnang ei sobinud.

„ Sellega seoses tugines hageja üldistele väidetele ja oletustele, mis puudutavad kavandatava õigusnormi kohta läbiviidud mõjuhinnangu ebaproportsionaalsust võrreldes selle tagajärgedega, ning ei esitanud õiguslikke argumente, mis õigustaksid, et antud juhul rikuti seadusandlikku menetlust, kui kavandatava õigusnormi kohta viidi läbi mõjuhinnang sellises laadis ja ulatuses, mille õigusakti eelnõu koostajad olid valinud," märkis CCJ oma aruandes.

Saadikute sõnul ei ole keeld kooskõlas põhiseaduse artikli 46 sättega, mille kohaselt võib majandustegevust piirata rahva heaolu tagamiseks. Samuti väitsid nad, et ulukikasvatajatele ei maksta talude konfiskeerimise eest õiglast hüvitist, kuna ettenähtud hüvitis ei vasta konfiskeeritava ettevõtte turuväärtusele.

Seaduse kohaselt lõpetavad karusloomafarmid Leedus tegevuse alates 2027. aastast. Hävitavate farmide omanikele makstakse hüvitist, kuid ettevõtjad on kurtnud, et maksed on liiga väikesed ega kata tekkinud kahjusid.

Leedust on saanud 20. riik Euroopas, mis kindlustab selle äri.