Loomade heaolu aktivistid kohtusid VMVT esindajatega
Neile, mil toimus kohtumine loomakaitsega tegelevate organisatsioonide ja erinevate asutuste esindajatega, hakkab Riigi Toidu- ja Veterinaarteenistus koordineerima oma tööd ja tagama, et väga keeruline olukord loomade heaolu valdkonnas saaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt lahendatud.
Selle kohustust väljendas VMVT juht Audronė Mikalauskienė teenistuse algatatud kohtumisel, kus osales umbes 200 valitsuse, ministeeriumide, Leedu politsei, Leedu Tervishoiuülikooli, Leedu Omavalitsuste Liidu, üksikute linnade ja ringkondade omavalitsuste ning riigi erinevate loomakaitseorganisatsioonide esindajat.
„Üks olulisemaid probleeme Leedus on kodutute ja halvasti hooldatud lemmikloomade kasvav arv. Nagu VMVT poolt läbiviidud kontrollide käigus selgus, ei ole paljudes hoiukohtades loomadele tagatud vajalikku ruumi ning mõnes kohas hoitakse neid transpordipuurides või ülerahvastatud lindlates. Loogika ütleb, et loomal peaks olema parem elu, kui teda hoitakse kehvades tingimustes ja võetakse hoole alla, kuid tegelikkus on mõnikord loogikaga vastuolus. See on pakiline probleem, mida püüame lahendada ja leida lahendusi, ühendades ühiste lahenduste eest vastutavad asutused ja organisatsioonid," ütles VMVT juhataja A. Mikalauskienė. Ta ütles, et loomade heaolu tagamiseks on vajalik edasine ühine töö, sest on selge, et peame oma määratud ülesannete täitmisel olema vastutustundlikumad ja leidma lahendusi seal, kus keegi ei taha vastutust võtta.
Kõigile kohtumisel osalejatele tutvustati VMVT poolt käesoleva aasta jaanuarist kuni septembrini läbiviidud kontrollide tulemusi. Kontrollid näitasid mitmeid puudusi – 41% varjupaikadest on ülerahvastatud, kuid mõned neist võtavad endiselt vastu loomi kolmandatest riikidest. Enam kui viiendikus varjupaikades leiti eeskirjade eiramisi loomade märgistamisel ja registreerimisel ning viiendikus kontrollitud varjupaikades leiti eeskirjade eiramisi ka vaktsineerimisel. Mõned varjupaigad ei täitnud üldisi loomahooldusnõudeid ja mõned kasutasid aegunud ravimeid või sööta.
Koosolekul kuulati ära Leedu omavalitsuste liidu esindajad, Leedu politsei ja osalenud varjupaikade esindajad. Osalejad tuvastasid mitmeid puudusi nii õigusraamistikus kui ka asutuste vahelise koostöö praktikas. Arutati ka loomade märgistamise probleemi: loomade heaolu ja kaitset käsitlev seadus näeb ette, et omavalitsused kontrollivad, kas loomaomanikud on oma loomad märgistanud ja registreerinud. Esialgsete andmete kohaselt on Leedus endiselt märgistamata umbes 1 miljon lemmiklooma ning enamik varjupaikadesse saabuvatest loomadest on märgistamata. Kui loomad ei ole märgistatud ja registreeritud, ei ole võimalik kindlaks teha, kes vastutab looma väärkohtlemise eest, mistõttu keskenduti kohtumisel vajadusele kaasata omavalitsusi rohkem probleemi lahendamisse.
MVVT juht A.Mikalauskiene tõi arutelu kokku võttes välja, et loomakaitseorganisatsioonide huve esindava ühingu loomine muudaks loomakaitseorganisatsioonide olukorra palju lihtsamaks – see võimaldaks neil organisatsioonidel paremini ja järjekindlamalt esindada loomakaitseorganisatsioonide huve erinevates institutsioonides, riigiasutustes ja seadusandlikes protsessides.
Kaubandusministeeriumi esindajad kutsusid samuti osalejaid üles koondama oma jõupingutused ja töötama vastutustundlikult, et loomade heaolu oleks prioriteet, et olukord paraneks, et rikkumised ei korduksid ja et loomade tingimused asutustes oleksid võimalikult head.
Kaubandusministeeriumi esindajad kutsusid osalejaid üles koondama oma jõupingutused ja töötama vastutustundlikult, et loomade heaolu oleks prioriteet, et olukord paraneks, et rikkumised ei korduks ja et loomade tingimused asutustes oleksid võimalikult head.Leedus on praegu ametlikult registreeritud 86 loomakaitsjat, nii asutusi kui ka üksikisikuid. Nende tegevus on määratletud loomade heaolu ja kaitset käsitleva seadusega, veterinaarnõuetega loomahooldajatele ja loomakodudele, mille on heaks kiitnud Terviseamet, ning muude õigusaktidega. Mitmed kohustused selles valdkonnas on pandud omavalitsustele – nad kiidavad heaks loomade pidamise eeskirjad omavalitsuse territooriumi elamupiirkondades ja kontrollivad nende rakendamist ning vastutavad hulkuvate loomade arvu vähendamise eest omavalitsuse territooriumil, hulkuvate ja kodutute loomade ajutise hoidmise eest ning hulkuvate loomade tagastamise eest omanikele.