USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused teatasid eelmisel nädalal, et kolm kahtlustatavat linnugripi juhtumitest kodulinnukasvatajate seas, samuti Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aruandest ühe inimese linnugrippi nakatumise juhtumi kohta Mehhikos, hakkasid spekuleerima, kas sellest võib kujuneda järjekordne globaalne pandeemia. Ka mõned Leedu epidemioloogid spekuleerisid juuli alguses uue pandeemia võimaliku alguse üle. Riikliku rahvatervise keskuse (NPHC) sõnul ei ole aga esialgu põhjust muretsemiseks, sest inimesed võivad praegu haigestuda linnugrippi vaid pärast kokkupuudet viirust kandvate loomadega.

„Linnugripp on lindude (…) viirushaigus, mis mõjutab peamiselt metslinde, peamiselt veelinde, kuid võib mõjutada ka kasse, rebaseid, veiseid, hülgeid ja teisi imetajad. (…) Lähedane kontakt haigete lindude või loomadega võib viia ka inimese nakatumiseni," tsiteeris Elta kommentaaris nakkushaiguste tõrje osakonna nõunik Greta Gargasienė.

Leedus ei ole NVSC andmetel ühtegi registreeritud juhtumit, kus inimene oleks linnugrippi nakatunud, samas kui Euroopa riikides on registreeritud vaid üksikuid sporaadilisi juhtumeid inimeste seas, kes olid lindudega tihedas kontaktis, st olid seotud farmidega, kus lindude seas on registreeritud linnugrippi.

Kaasa ei varja ta siiski, et olukord võib muutuda ohtlikumaks, kui viiruse mutatsioonid võimaldavad inimestel nakatuda linnugrippi mitte ainult loomadelt, vaid ka inimestelt.

„Selleks, et gripiviirus saaks põhjustada epideemiaid või pandeemiaid, peab see hakkama levima inimeselt inimesele, st ületama liigivahe. Siiani ei ole inimeselt inimesele levikut registreeritud, kuid reaalne oht on endiselt olemas, seega on valvsus hädavajalik," ütles ta.

„Enamik linnugripi liike ei põhjusta inimestel haigestumist või põhjustab vaid kergeid vaevusi, nagu palavik või konjunktiviit. Sümptomid sarnanevad külmetushaiguste sümptomitega, seega saab täpse diagnoosi panna alles pärast nakkuse võimalike asjaolude selgitamist ja spetsiifiliste laboratoorsete testide tegemist“, – märgib NVSC esindaja G. Gargasienė.

Sellest hoolimata on selle haiguse eest kaitsmiseks oluline pidev ennetustöö – vältida otsest lähedast kokkupuudet surnud ja potentsiaalselt nakatunud loomade või lindudega ning mitte minna kohtadesse, kus on täheldatud surnud metsloomi või -linde, märgib G. Gargasienė. Lisaks sellele soovitatakse haigete või surnud loomadega üldiselt mitte kokku puutuda ja järgida tervishoiuasutuste juhiseid piirkondades, kus on registreeritud linnugripi puhanguid.

Mehhikos lindude grippi nakatunud inimese olukord on WHO andmetel ainulaadne, sest see on esimene laboratoorselt kinnitatud A(H5N2) gripiviirusega nakatumise juhtum inimesel, millest on teatatud kogu maailmas. Kuigi inimese nakkusallikas ei ole veel teada, on A(H5N2)-viirust teatatud Mehhikos kodulindude puhul.

Selgitatakse, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on inimese nakatumine gripi A viiruse uue alatüübiga potentsiaalselt tõsise rahvatervise mõjuga sündmus ja sellest tuleb teatada WHO-le.

Olemasoleva teabe põhjal hindab WHO omalt poolt, et sellest viirusest tulenev oht elanikkonnale on praegu väike.

GMC epidemioloog: seiret tuleb tugevdada

Ka Vilniuse ülikooli bioteaduste keskuse (VU GMC) biotehnoloogia instituudi teadlane Gytis Dudas märgib, et uue pandeemia oht on minimaalne. Siiski meenutab ta varasemaid haiguspuhanguid ja rõhutab, et esimene ja kõige olulisem vahend gripi leviku tõkestamiseks on teave selle leviku kohta. Seetõttu, rõhutab teadlane, on oluline jälgida seni teistel kontinentidel registreeritud juhtumeid.

„Esimene ja üks tähtsamaid kaitseliinidest, mis meil on, on alati teave, nii et kui näeme ebasoodsa olukorra kujunemist, on hädavajalik tugevdada iga patogeeni genoomilist seiret. (…) Imetajate nakatumine linnugripiviirustega Euroopas ei ole midagi uut ja arvestades olukorda, kus H5N1 gripiviirused A-tüüpi veistel USAs, peaksime endalt küsima, kas meie seiresüsteemid töötavad piisavalt hästi, et jälgida kõike, mida oleks vaja jälgida, et avastada põllumajandusloomadesse üle hüpanud viirused," ütles hr Dudas kirjalikus kommentaaris Elta.

„Leedus näiteks on vastus sellele küsimusele ühemõtteliselt „ei“, nagu me nägime SARS-CoV-2 pandeemia ajal, ei suutnud Riigi Veterinaar- ja Toiduamet (SVVT) avastada vähemalt kahte viiruse ülekandeahelat, mis ringlesid üle aasta karusloomafarmides ja hüppasid seejärel tagasi inimestesse“, – märkis GMC teadlane.

Er rõhutas, et praegu ei ole ühtegi vahendit, mis mõjutaks A-grippi või teisi lindudel ringlevaid viiruseid, seega on järjestuspõhine seire nii metslindudel kui ka põllumajandusloomadel endiselt parim viis, et näha varajasi märke viiruse teistesse liikidesse hüppamisest ja korraldada reageerimist, kus vastavalt sellele saab midagi ette võtta.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) 8. juuli andmetel on alates 2003. aastast kuni 22. mai 2024. aastani maailmas teatatud 893 inimese haigestumisest, sealhulgas 463 surmajuhtumist, mis moodustab 52% linnugripi A(H5N1) juhtudest 24 riigis, jagas NCDC.

2024. aastal teatati 11 juhtumist, sealhulgas 2 surmajuhtumit neljas riigis: Kambodža (7 juhtumit, 1 surmajuhtum), USA (1 juhtum), Vietnam (2 juhtumit, 1 surmajuhtum) ja Austraalia (1 juhtum). Siiski ei ole NVSC andmetel siiani tuvastatud viiruse ülekandumist inimeselt inimesele.

Kahe USA teadlaste tähelepanekutele tuginedes ütles viroloog Saulius Čaplinskas sel nädalal LNK uudistele, et hiljutised uuringud näitavad, et viiruse uus mutatsioon, mis võib levida ka inimeste vahel, ei ole kaugel.

Kahe on ka viiruse uus mutatsioon, mis võib levida ka inimeste vahel.

„ Tuletame meelde – pandeemia ajal oli suremus koronaviiruse puhul 0,6%, selle viiruse puhul võib suremus olla 25-50%. Karta on, et seda ei juhtu, ja tehakse ulatuslikku seiret, – ütles viroloog LNK uudistele.