Leedust saab peagi ÜRO rahvusvahelise Põllumajanduse Arengufondi (IFAD) liige; neljapäeval ratifitseeris Seimas 1976. aasta Rooma lepingu fondi asutamise kohta. 

Kaheksapäeval ratifitseeris Seimaseim 1976. aasta Rooma lepingu fondi asutamise kohta.

Kui "talupoeg" Giedrius Surplys Seimase istungil ütles, liitub Leedu fondiga selleks, et ta saaks Ukrainat veelgi rohkem toetada, kui see lõpuks fondiga liitub. 

„Tegemist on toiduga, tegemist on humanitaarabiga. Et me saaksime aktiivsemalt selgitada Aafrika ja Aasia riikidele, et Euroopa Liit ei ole ainult investor, doonor, vaid ka väärtuspõhine organisatsioon, mis pakub toetust ja edendab demokraatlikke väärtusi, takistades selliseid asju nagu rahvusvahelise õiguse rikkumised, mida Venemaa praegu toime paneb," ütles parlamendiliige.

Kasvatas ta.

„Mingil põhjusel arvatakse mõnes Aafrika või Aasia riigis, hoolimata sellest, et Euroopa Liit on suurim rahastaja, et ta on süüdi sõdades, teravilja hinna tõusus. Selle rahvusvahelise fondiga liitumine võimaldaks meil mängida aktiivsemat rolli selle narratiivi muutmisel," lisas Surplys.

Neljapäeval hääletas 84 parlamendiliiget lepingu ratifitseerimise poolt, erapooletuid ja vastuhääli ei olnud. 

IFADi nõukogu kinnitas Leedu ja Serbia liikmelisuse selle aasta alguses ning Ukraina liikmelisuse 2023. aastal.   

Fondil on 177 liiget. ELi riikidest ei ole peale Leedu veel liikmed Läti, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Malta, Bulgaaria ja Rumeenia. 

Leedu liikmelisus IFADis täiendaks tema praegust liikmelisust teistes Roomas asuvates ÜRO toiduorganisatsioonides, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis (FAO) ja Maailma toiduabi programmis (WFP). Nende kolme organisatsiooni vahel toimub üha suurem koordineerimine.