Pärast tormi registreerivad põllumajandustootjad üha suuremaid kahjusid; muret tekitab ka taliviljade külvamine

Kaks nädalat pärast Leedut laastanud tohutut tormi ei ole põllumajandustootjate olukord paranenud – pidevate sademe tõttu tekib saagile üha uusi kahjustusi ning osa põllumajandustootjaid muretseb juba, kas nad jõuavad talivilja külvata, ütleb Leedu Põllumajandustootjate Liidu (LŪS) esimees Gedas Špakauskas.

„Põllumajandustootjate olukord ei ole üldse paranenud ja selline ilm jätkub. Päevad lühenevad, ööd pikenevad, ilm halveneb. Me ei aruta enam seda, kus saaki pole veel koristatud, vaid muretseme isegi nende piirkondade pärast, kus saak õigeaegselt koristati, kas nad jõuavad talivili õigeaegselt külvata, sest muld on endiselt märg ega kuiva“, – ütles G. Špakauskas Eltale.

Tema sõnul on põllumajandustootjad, kes alguses kahju hüvitamist ei taotlenud, viimase nädala jooksul märkimisväärselt kannatanud ning nüüd, kui kahju on registreeritud, pöörduvad nad abi saamiseks. Näitena tõi LŪS-i juht esile Skuodo piirkonna, kus tema sõnul sadas sel nädalal veel umbes 40 millimeetrit sademeid ning põldudele tekkisid uued läbimärjad alad.

„Selgub, et juba siin registreeritakse uut kahju, mitte ainult selle tõttu, mille pärast kuulutati välja erakorraline olukord. (...) Ja see kahjude registreerimine, nagu ma mainisin, täieneb ja täieneb,“ kinnitas G. Špakauskas.

Põllumajandusministeerium (ŽŪM) on palunud omavalitsustel koguda 11. septembriks teavet põllumajandusettevõtete kantud kahjude kohta. 

Ministeerium kutsub ka põllumajandustootjaid üles pöörduma omavalitsuste poole ja esitama taotlusi tormi tagajärjel tekkinud kahjude kindlaksmääramiseks. Esialgsete andmete saamisel otsustatakse, kas pöörduda Euroopa Komisjoni (EK) poole võimaliku toetuse saamiseks.

G. Špakauskas kutsub põllumajandustootjaid üles kahju dokumenteerima sõltumata sellest, kas praegu on selge, kas selle eest makstakse hüvitist. Tema sõnul võivad kogutud andmed olla olulised ka tulevaste investeeringute üle otsustamisel maaparandusse, generaatoritesse või muusse infrastruktuuri.

Riigi toetuskohustuste osas sanktsioone ei kohaldata, kuid see ei kehti ärisuhetele

Põllumajandusministeerium märgib, et põllumajandusettevõtjatele, kes rakendavad Leedu põllumajanduse ja maaelu arengu 2023–2027. aasta strateegilise kava investeerimismeetmeid, ei kavatseta kohaldada sanktsioone sel aastal täitmata jäänud kohustuste ja nõuete eest, kui selle põhjuseks olid 22. augusti loodusõnnetused või nendega seotud elektrivarustuse häired.

Ministeerium kinnitab samuti, et valmistab ette ministri määruse eelnõu, mille kohaselt ei oleks sellistel toetuse saajatel kohustust esitada riiklikule makseagentuurile (NMA) esitada dokumente ja tõendeid vääramatu jõu või erandlike asjaolude tekkimise ja lõppemise kohta.

G. Špakausko sõnul ei lahenda sellised soodustused aga iseenesest põllumajandustootjate kohustusi eraettevõtete või finantsasutuste ees.

„Kahjuks ei huvita meid ärisuhetes ning mis puudutab kohustusi pankade ja muude sarnaste asutuste ees, absoluutselt keegi. See tähendab, et põllumajandustootja võtab kogu riski enda kanda“, – ütles LŪS-i esimees.

Ta väitis, et põllumajandustootjad püüavad maksete edasilükkamise osas läbirääkimisi pidada väetisemüüjate, teraviljaostjate ja teiste äripartneritega. Tema sõnul on sellised kokkulepped aga võimalikud ainult vabatahtlikul alusel.

„Selliseid force majeure’i juhtumeid kahjuks ei ole. (...) Ainult täiesti vabatahtlik kokkulepe,“ – väitis G. Špakauskas.

LŪS-i esimees juhtis tähelepanu ka toetusprogrammide keskkonnakaitsealastele kohustustele. Tema sõnul võib osal põllumeestest olla läbimärgade põldude tõttu keeruline järgida kehtestatud külvikorda, ning eelmiste aastate täitmata kohustuste tõttu peavad põllumajandustootjad mõnikord tagastama juba mitme aasta jooksul saadud toetuse.

ELTA tuletab meelde, et 22. augustil Leedu tabanud tormi tagajärjel kukkusid paljudes riigi piirkondades puud, üks inimene hukkus ja veel neli sai vigastada.

Tormi tagajärgede ja põllumajandustootjate kantud kahjude tõttu kuulutas valitsus välja riikliku tasandi eriolukorra. Selle algatas põllumajandusminister Kęstutis Mažeika.

Tormi kõrghetkel oli elektrivarustus häiritud enam kui 268 000 ESO kliendil ning elektrivõrgus registreeriti üle 9 000 rikke.

Hinnanguliselt ulatub tormi rahaline mõju ligi 18 miljoni euroni – elektrivõrgu taastamine maksab umbes 10 miljonit eurot, veel ligi 8 miljonit eurot moodustavad hüvitised ESO klientidele.

Kindlustusandjad on tormi tõttu registreerinud juba ligi 14 000 kindlustusjuhtumit ning tekitatud kahju ületab kokku 13 miljonit eurot.