Tehakse taas ettepanek kehtestada 5%-line käibemaks värskele puu- ja köögiviljale ning marjadele.

Rühm parlamendiliikmeid teeb ettepaneku taaskehtestada 5% vähendatud käibemaksumäär värskele puu- ja köögiviljale ning marjadele.  

Käibemaksuseaduse muudatused, mille on koostanud valitsevad demokraadid, „Nemunas aušros“, sotsiaaldemokraadid, mitmed opositsiooni parlamendiliikmed segarühmast ning Põllumeeste, Roheliste ja Kristlike Perede Liidu fraktsioon, peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2026. 

Muudatustele kirjutasid alla muu hulgas Seimi president Saulius Skvernelis ning majandus- ja innovatsiooniminister Lukas Savickas. 

Muudatustele kirjutasid alla ka Seimi president Saulius Skvernelis ning majandus- ja innovatsiooniminister Lukas Savickas. 

Riigiprogrammi sätete rakenduskava näeb ette vähendatud käibemaksumäära 9% mahetoodetud puuviljadele, marjadele ja köögiviljadele, mis on sertifitseeritud riikliku toidu kvaliteedisüsteemi alusel. 

Muudatuste autorid ütlevad, et Läti, Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa kogemustele tuginedes võib soodustatud MAKS puu- ja köögiviljade käibemaksu kehtestamine edendada tervislikumat toitumist, kohaliku põllumajanduse arendamist ja varituru vähendamist.

Paul Andriejavas, Leedu köögiviljaühingu juhatuse esimees, on varem BNS-ile öelnud, et sektor pooldab puu- ja köögivilja käibemaksu vähendamist, kuna see stimuleeriks köögiviljade tarbimist, suurendaks kasvatusala ja annaks sektoris rohkem tööd.  

Samas hoiatavad mõned majandusteadlased, et sellise sammu kasu on lühiajaline ja tarbijad ei tunneta seda, kui hinnad taastuvad varasemale tasemele.

Peaminister Gintautas Paluckas on öelnud, et järgmise aasta eelarves ei ole palju ruumi erinevate maksusoodustuste jaoks, rahandusminister Rimantas Šadžius aga ütles, et ruumi ei ole üldse. 

Puuviljade, köögiviljade ja marjade käibemaksusoodustust on varemgi mitu korda välja pakutud. 2017. aastal, kui Leedu põllumajandustootjad kannatasid tugevate vihmade tõttu rängalt, pakuti nende toodangule 5% määra kolmeks aastaks kuni 2021. aastani. Toona hindas rahandusministeerium, et vähendatud maksumäär tooks eelarvesse 135 miljoni euro suuruse tulude kaotuse.

Aastat hiljem oli eesmärk kehtestada 9%-line tariif. Tollane peaminister Skvernelis kahtles, kas hinnad langevad.