Põllumajandustootja, kes sai pettuse teel ELi abi ja lubas kasvatada kõrvitsat, mõisteti õigeks

Siauliai ringkonnakohus lõpetas kohtueelse uurimise ühe Šiauliais elava naise suhtes, keda süüdistatakse ELi ja Leedu eelarveliste vahendite pettuses, kasutades selleks eriotstarbelist ettevõtet ja võltsides dokumente, teatas finantskuritegude uurimise talitus reedel.

Naine on kriminaalvastutusest vabastatud kautsjoni vastu. Põllumajandustootja on talle makstud 12 000 euro suuruse toetuse täies ulatuses tagasi maksnud.

Protsessi eeluurimine algatati pärast seda, kui riiklikust makseasutusest saadi teavet ELi sihtotstarbeliste toetuste ja Leedu eelarveliste vahendite võimaliku pettuse teel omandamise kohta Leedu maaelu arengukava 2014–2020 meetme "Väikeste põllumajandusettevõtete toetamine" raames.

Põllumajandustootja, kes kavatses kasvatada kõrvitsat, oli esitanud dokumendid kokku 15 000 euro suuruse toetuse saamiseks. Nende dokumentide alusel maksti naisele osa 12 000 euro suurusest toetusest välja.

Projekti elluviijale tehtud NMA kontrollimisel selgus, et naine võis esitada valeandmeid kavandatud projekti kohta, mille eesmärk oli kasvatada 12 tonni kõrvitsat ja müüa neid 6000 euro eest, ning võib olla saanud toetust pettuse teel.

FNTT ametnike poolt läbiviidud kohtueelse uurimise käigus selgus, et põllumajandustootja, kes oli juba saanud 12 000 eurot toetust, oli võltsinud dokumente, võltsides projekti tehinguid ja saagi müüki, toetuse abil ostetud auto ja haagise kasutamist põllumajanduse arendamiseks jne. Projekti elluviimiseks esitatud dokumentide alusel kavatses naine saada toetuse ülejäänud osa 3000 eurot.

Valitsuse käigus kogutud dokumentide kogumist selgus, et naine ei kasvatanud kõrvitsat, ei müünud seda ega saanud sellest tulu, nagu dokumentides märgitud.

Krediidipettuse eest, kui isik saab pettuse teel laenu, laenu, sihtotstarbelist toetust, subsiidiumi, toetust vms, karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Dokumentide võltsimise eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.