VVT arutab alternatiive kastreeritud põrsaste ebamugavuste vähendamiseks

Eile kohtus Riigi Veterinaar- ja Toiduameti (SVVT) põllumajandusloomade heaolu ja kaitse töörühm, et uurida teiste riikide kogemusi seoses ELi vabastusega kuni 7-päevaste põrsaste kastreerimise praktikast ilma anesteesiata ning võimalikke alternatiive sellele praktikale. 

Arutelude käigus leppisid töörühma liikmed kokku, et kõige potentsiaalsem pikaajaline alternatiiv põrsaste ebamugavuste vähendamiseks võiks olla põrsaste kastreerimisest loobumine. Seda peeti loomade heaolu seisukohalt kõige soodsamaks ja seakasvatuse praeguse arengu kontekstis kõige perspektiivikamaks.

Põrsaste kastreerimist kasutatakse selleks, et vältida ebasoovitavat käitumist, parandada liha kvaliteeti ja vähendada põrsaste erilise lõhna tekkimise tõenäosust. Sigade sektor teatas, et sektori pikaajaline strateegia on vähendada selle lõhna tekkimise ohtu kõigi võimalike vahenditega. Seetõttu on juba mõnda aega eksperimentaalselt teostatud sigade geneetilist selektsiooni, et aretada liine, mille põrsad jõuavad müügikõlbliku kaaluni enne suguküpsust, mille tulemuseks on liha, millel on võimalikult vähe sigade erihaisu.       

Tööstuse arvates võiks täielikult rakendatud geneetiline selektsioon anda aluse noorpõrsaste mittekastreerimise ettevalmistamiseks. Siiski rõhutati, et praegu ei ole kõik asjaomased sidemed, sealhulgas põllumajandusettevõtted, lihatöötlejad, kauplejad ja tarbijad, selleks veel valmis. 

Koosolekul osalenud teadlaste arvates ei ole praegu piisavalt teaduslikke tõendeid, et üheselt väita, milline praktika on parem: kastreerimine ilma anesteesiata, alternatiivsed meetodid (nagu näiteks:  kastreerimine ilma anesteesiata, kastreerimine ilma anesteesiata, kastreerimine ilma anesteesiata, kastreerimine ilma anesteesiata, kastreerimine ilma anesteesiata), immunokastreerimine) või  kastreerimine anesteesiaga, kuna  kõik tavad võivad omada negatiivseid tagajärgi noorpõrsastele, tarbijate tolerantsusele, jne.

Jaanuaris 2026 on kavandatud töörühma järgmine kohtumine, et kaasata aruteludesse lihatöötlejate, kaupmeeste ja muude sidusrühmade esindajad, eelkõige kivistamata alternatiivi kaalumisel. 

16. detsembril osalesid töörühma koosolekul Leedu Vabariigi põllumajandusministeeriumi, Leedu veterinaararstide liidu, Leedu Vabariigi Põllumajanduskoja nõukogu, Leedu Tervishoiuülikooli, Leedu Seakasvatajate Liidu ja teiste loomakasvatajate ühenduste esindajad.

Töörühma tegevust korraldab MoHVT loomade heaolu osakond.

Töögrupi tegevust korraldab MoHVT loomade heaolu osakond.

Ühingu „Tušti cages“ esindaja teatas 16. detsembri 2025 kuupäevaga kirjas, et ta loobub töörühmast ja ei osalenud koosolekul.