Aurelijus Veryga: ei mingeid lehmi, ei mingit sõnnikut, me kõik sööme rohtu ja me kõik sööme end ise ära

Sellega reageeris Euroopa Parlamendi liige Aurelijus Veryga Saksamaa kliimakaitseprogrammi 2030 eelnõule, mis muudab põllumajanduse heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamise võtmesektoriks ja tõstatab veelgi rohkem küsimusi selle kohta, miks põllumajandustootjad on taas kord muutumas tahtmatult kliimamuutuste tegevuskava esirinnas.

„Me läheneme halastamatult hetkele, mil lehmad enam ei nuumata, sõnnik ei haisegi enam ja me kõik sööme rohtu ja toidame end ise. Kedagi ei saa süüdistada. Progress“, – ütles A. Veryga postituses „Facebookis“.

Saksamaa valitsuse kava kohaselt on riigi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 65% võrra alla 1990. aasta taseme ning saavutada täielik kliimaneutraalsus 2045. aastaks.

Selle eesmärgi saavutamiseks kavatseb ta subsideerida elektriautode ostmist ja laiendada infrastruktuuri. Samuti näeb ta ette ebasoodsad lahendused põllumajanduses, et saavutada kliimamuutuse eesmärgid.

Üks kõige vastuolulisemad meetmed – nn metaanimõõtmise programm veistele. See analüüsiks veiste poolt eraldatavaid gaase ja tulevikus plaanitakse edendada selektiivset aretust, et vähendada metaani heitkoguseid. Saksamaa peab loomakasvatust üheks kõige olulisemaks sektoriks, kus on võimalik heitkoguseid oluliselt vähendada.

Kavas on ka keelata uute sisepõlemismootoriga autode registreerimine aastaks 2035 ning aastaks 2040 peaks elektriautode osakaal kogu autopargist moodustama umbes 70%. Riik annab elektriautodele kuni 6000 eurot toetust, sõltuvalt sissetulekust ja perekonna suurusest, samas kui kütusehinnad peaksid tõusma kõrgemate CO₂-maksude tõttu.

Kliimakava näeb ette ka investeeringuid 10 miljardi euro ulatuses aastas. Eelmisel aastal kulutas Saksamaa näiteks 59,5 miljardit eurot kõigile kliimakaitsemeetmetele.

Mõned riigid kaaluvad juba praegu metaanimaksu või loomapidamispiiranguid ning põllumajandustootjad kardavad, et kliimapoliitika võib muutuda täiendavaks rahaliseks koormaks. Leedu põllumajandustootjate jaoks on see arutelu oluline kahel põhjusel.

Esiteks on Saksamaa üks olulisemaid põllumajanduspoliitika kujundajaid ELis ja tema otsused kajastuvad sageli kogu Euroopa õiguskeskkonnas. Teiseks, kui metaani heitkoguste vähendamine muutub üheks kliimapoliitika peamiseks prioriteediks, võib sellel olla otsene mõju ka Balti riikide loomakasvatusele. Kliimaeesmärkide ja põllumajanduse konkurentsivõime tasakaalustamine muutub seega lähiaastatel Euroopa põllumajanduspoliitika võtmeküsimuseks.