26. septembril 2024 võttis Euroopa Nõukogu vastu otsuse teha ettepanek muuta hundi kaitsestaatus "rangelt kaitstavast" "kaitstavaks".

Kavandatud muudatus tagab suurema paindlikkuse, et lahendada sotsiaal-majanduslikke probleeme, mis tulenevad hundi levila jätkuvast laienemisest Euroopas, säilitades samas hundipopulatsiooni soodsa kaitsestaatuse kogu ELis.

Hunt kuulub praegu rangelt kaitstavate liikide hulka (Berni konventsiooni II lisa) ja konventsiooniosalised on kohustatud võtma meetmeid nende kaitseks. Huntide arvukus on viimastel aastakümnetel peaaegu kahekordistunud (11 193 inimeselt (2012) 20 300 inimesele (2023)), mis on tekitanud sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, eelkõige kodukarjale tekitatud kahjude osas. Viimaste andmete kohaselt tapavad hundid ELis igal aastal vähemalt 65 500 koduloomi.

Muudatusettepanek viiks hundi kaitsealuste liikide loetellu (Berni konventsiooni III lisa) ning selle liigi kaitse tuleks tagada tõhusate majandamis- ja kaitsemeetodite abil, mis on kooskõlas teaduslike ja ökoloogiliste nõuetega.

Euroopa Komisjon esitab ettepaneku Berni konventsiooni sekretariaadile. Konventsiooni mis tahes muudatus tuleks vastu võtta allakirjutanud riikide kahekolmandikulise häälteenamusega. Lisade muudatused jõustuvad kolm kuud pärast nende vastuvõtmist.

Berni konventsiooni lisade muutmine võimaldab ELil ajakohastada loodusdirektiivi asjaomaseid lisasid, et kohandada huntide kaitse taset oma õigusraamistikus.

Berni konventsioon, mis võeti vastu 1979. aastal ja jõustus 1982. aastal, on rahvusvaheline leping looduslike taime- ja loomaliikide ning nende looduslike elupaikade kaitseks. See kehtestab õiguslikud kohustused 500 loodusliku taimeliigi ja enam kui 1000 loodusliku loomaliigi kaitseks. Konventsiooni kohta teeb otsuseid alaline komitee, mis koguneb igal aastal Strasbourgis. EL ja selle liikmesriigid on konventsiooni osalised.