Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku uue Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mille eesmärk on vältida plastmasspellete sattumist keskkonda. Eesmärk on vähendada mikroplastist tulenevat reostust, mis ohustab ökosüsteeme, bioloogilist mitmekesisust ja inimeste tervist. Ettepanekuga kohustatakse ELis graanuleid käitlevaid ettevõtteid võtma kõik võimalikud ettevaatusabinõud, et vältida nende sattumist keskkonda.

Plastikgraanulid on värvide ja rehvide järel suuruselt kolmas tahtmatu mikroplasti saasteallikas ja eriti problemaatiline. Igal aastal toodetakse maailmas üha rohkem plastpelleteid, mida kasutatakse toorainena teiste toodete tootmiseks. Aastal 2021 toodetakse ELis umbes 57 miljonit tonni. Hinnanguliselt satub igal aastal tahtmatult keskkonda 52 000-184 000 tonni plastpelleteid, mille laadimiseks oleks vaja 2000-7000 veoautot.

Uue regulatsioon järgib õhu, vee ja pinnase nulltegevuskava (NAPA) eesmärki vähendada 2030. aastaks mikroplasti sisaldust keskkonnas 30%.

Eeldatavalt kohaldatakse määrust ELi ettevõtete suhtes, kes on eelmisel kalendriaastal töödelnud või tootnud üle 5 tonni plastpelleteid, ning ELi ja ELi-väliste riikide veoettevõtjate suhtes, kes transpordivad plastpelleteid ELis.

Ettenähtud on nõuded, et vältida plastpellete lagunemist esmasest mahutist: vältida tarbetut käitlemist, näiteks vähendada ümberlaadimispunktide arvu, kasutada ühekordselt täidetavaid pakendeid ja koguda lagunevaid pelleteid. Samuti peavad ettevõtted arvutama ja registreerima aastas keskkonda sattunud plastpellete hinnangulise koguse ning deklareerima, kui palju on hallatud. 

Liikmesriigid peavad määrama pädevad asutused, kes viivad läbi ettevõtete keskkonnakontrolli, esitavad teavet Euroopa Komisjonile, loovad ja haldavad avalikku registrit, mis sisaldab tootjate ja ELi vedajate esitatud teavet iga toimiva plastpellete tootmisettevõtte, pelletite transpordi ning plastpellete käitamise ja tegevusega seotud mis tahes vajalike muudatuste kohta. 

Ülema kui 1000 tonni plastpelleteid aastas tootvad ettevõtted peavad saama sertifikaadi (išy on rakendanud EMASi keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteeme) ning sertifitseerimist teostavad akrediteeritud sertifitseerimisasutused. Samuti peavad nad koostama iga käitise kohta riskihindamise kava. Väike- ja mikroettevõtteid ei sertifitseerita, vaid nad peavad iga viie aasta tagant esitama pädevatele asutustele oma deklaratsiooni nõuetele vastavuse kohta.

Liikmesriigid peavad kehtestama trahvid, mis on proportsionaalsed juriidilise isiku käibe või rikkumise eest vastutava füüsilise isiku sissetulekuga. Liikmesriigid peavad tagama kavandatud hüvitusmeetmete rakendamise, et ohvritel oleks võimalik saada hüvitist, ja kehtestama õiguskaitsevahendid.

Uue määruse tulemusena peaks keskkonda sattuvate plastmassikoguste hulk vähenema 54-74% ning keskkonda sattuvate mikroplastide kogus väheneb 6% võrra.

Keskkonda sattuvate plastmassikoguste kogus väheneb 6% võrra.