Kuramaal ja mõnes järves kala püüdvatelt 12 kalandusettevõtjalt ja üksikisikutelt on laekunud taotlused tühistada nende püügikvoodid ja kustutada kõik nende kalalaevad siseveekogude kalalaevade nimekirjast. Neile makstakse kalapüügist loobumise eest ligi 3 miljonit eurot.

„Lahkumismaksed võimaldavad endistel kutselistel kalandusettevõtetel oma tegevust muuta. Nad saavad jätkata edukalt turismiteenuste osutamist või tegeleda harrastuskalapüügiga seotud tegevusega," ütles keskkonnaministri asetäitja Kęstutis Šetkus.

Kalandusseaduse eelmisel aastal vastu võetud muudatused näevad ette, et makseid saanud kalandusettevõte peab kõikides veekogudes kalapüügist loobuma ja ei tohi enam kunagi püügikvoote taotleda. Väljaastunud ettevõtete püügikvoote ei saa jagada teistele kalandusettevõtetele.

Väljamaksed kalapüügi eest jätkuvad järgmise kahe aasta jooksul. Aastal 2025 makstakse 2 miljonit eurot, 2026. aastal 1 miljon eurot. 2026. aastal makstakse 80% hinnangulisest maksesummast. Kui hinnanguline vajadus maksete järele suureneb, on võimalus taotleda Euroopa Komisjonilt võimalust eraldada selle meetme jaoks täiendavaid vahendeid.

Merealade strateegia raamdirektiivis sätestatud näitajate kohaselt ei vasta Kuressaare laguunis kalakogukonna arvukuse indeks, mis näitab röövkalade arvukust, ja kalakogukonna suuruse indeks, mis näitab suurte kalade arvukust, hea keskkonnaseisundi kriteeriumile. Kalapüük mõjutab mõlemat näitajat.

Kommertspüügi intensiivsuse vähendamine parandab kalavarude seisundit ja muudab harrastuskalapüügi atraktiivsemaks.